Videod

ÕHTULEHE VIDEO | Taiji – trenn, mis sobib igaühele (2)

Silja Ratt | VIDEO: Mari Luud, 23. november 2015, 15:19
 Mari Luud
Taiji'st teadsin enne trenni proovima minekut ainult nii palju, et see on võitluskunst. Nähes vanemaealisi naisi saali astumas, olin veidi imestunud: nemad harrastavad võitluskunsti?

Taiji treener Leino Laurimäe ütleb, et taiji on võitluskunst ja ei ole ka. "Ei ole selles mõttes, et me rusikatega väga ei vehi, aga on selles mõttes, et me võitleme kõige karmima vaenlasega, iseendaga," selgitab ta.

Samal teemal

Kui trennilised saali tulevad või sealt lahkuvad, nad kummardavad. Trenn algab ja lõpeb samuti kummardusega, vähemalt selles osas sarnaneb taiji trenn teistele võitluskunstidele. "Ringutame ja haigutame," ütleb treener esimese asjana, kui trenn on alanud. Mõnda aega kõnnitakse ringis ja tehakse sissejuhatuseks omanäolisi soojendusharjutusi. Hõõrutakse peopesad soojaks ja asetatakse need kuklale.

Taiji - metsa peegeldus linnapildis

Õige pea meenuvad mulle treeneri õpetussõnad, mis ta mulle trenni alguses lausus. "Alguses on targem mitte mõelda vaid lihtsalt kaasa teha." See tarkusetera meenub mulle harjutuse juures, kus tuleb sõrmi enda ees välja sirutada ja siis jälle rusikasse tõmmata. Samal ajal tuleb teha peaga kolm ringi ühte pidi ja siis neli ringi teistpidi. Aga see pole veel kõik! Samal ajal tuleb ka päripäeva puusaringe teha. Sõrmede sirutamise ja pearingidega saan veel hakkama, aga kui lisanduvad puusaringid, jooksen lootusetult ummikusse.

Taiji on järjekordne trenn, mida pidasin hoopis millekski teistsuguseks. Oodatud võitluskunstivõtteid ma trennis proovida ei saa. Liikumine on väga rahulik ja sujuv.

Spordiklubi kodulehel olevas tutvustuses oli öeldud, et aeglased liigutused võimaldavad isegi väga kangete liigestega ja pinges inimestel lõõgastuda ning tugevdada oma keha ilma suurte pingutuste ja vigastusriskita. Lõõgastus kulub kontorilaua taga istuvale inimesele igal juhul ära.

Mida harjutused edasi, seda enam tekib mu peas küsimus, mis see taiji üldse on? "Filosoofiliselt öeldes on taiji metsa peegeldus linnapildis. See on energiaharjutus, mis aitab koguda sisemist jõudu," seletab treener hiljem. Laurimäe sõnul jõudis ala Eestisse Rein Siimu kaudu, kes juba 1970ndatel õpetas Eestis karated, tuues sisse ka elemente taiji'st. Kuigi Siim emigreerus 70ndate lõpus Soome, hakkas ta pärast Eesti taasiseseisvumist 1992. aastal siin taiji'd õpetama.

Peagi saab soojenduse osa läbi ning hakkame peale taiji-liikumisega. Esimestel minutitel tundub see täiesti kaootiline ja kummaline. Isegi pisut koomiline on seista hommikul kell 9 trennisaalis ja aegluubis esmapilgul suvalistes suundades käsi ja jalgu liigutada. Trenni jooksul kordame sama liigutuste seeriat siiski nii palju, et lõpuks saan ka mina esmakordse harjutajana asjale veidi rohkem pihta. Vanemad olijad, kes on minust ka vanuse mõttes mitu korda vanemad, ei pea liigutuste sooritamiseks pingsalt treenerit jälgima nagu mina. Neil on liigutused juba meelde jäänud, ühtlasi on nende liikumine palju nõtkem ja sujuvam kui minu kohmakad katsetused.

Trenn, mis sobib igaühele

Treener räägib, et harjutame taiji yang stiili vormi. "See vorm peidab endas 20 eri rütmi. Rütmide vaheldus toob selle, et käte ümber hakkab kogunema chi-energia. Selle vormi ajal me liigutame käsi kuskile akupunktsioonipunktide lähedale. Me teeksime nagu iseendale akupunktsiooni," kirjeldab Laurimäe. "Me tasakaalustame enda keha sees energiakanaleid. Taiji tasakaalustab meie meelt ja füüsist. See on parandava ja raviva efektiga."

Proovin liigutusi püüdlikult kaasa teha. Füüsiliselt raske see ei ole, pigem nõuab keskendumist peas, et midagi sassi ei läheks. Taiji annab hea rahuliku tunde ja pingutama peab hulga vähem kui joogas või bodybalance'is. Kui spordiklubide treeningkavas on olemas mõni treening, millega igaüks hakkama saab, siis tõenäoliselt on see just taiji. Samas ei taha treener ise taiji'd üldse spordiks nimetada. "Mulle tundub, et sport on suuremalt jaolt väljapoole tegemiseks, teistele näitamiseks. Meie teeme endale, ainult endale. Ei ole vaja kellelegi midagi tõestada," tutvustab Laurimäe ala filosoofiat.

Laurimäe nendib, et suurt füüsilist koormust taiji trenn ei paku. "Me jätame selle kodutööks," selgitab ta. "Füüsilist koormust on muidugi vaja, sest energia liigub lihases." Kes ootab taiji trennilt kohe suuri lihaseid või ekstreemset kaalulangust, peab pisut pettuma. "Kui tahetakse saavutada oma sisemist tasakaalu ja tervist korrastada, siis sobib taiji kindlasti," rõhutab Laurimäe lisades, et kui inimese tervis on korras, on ka tema kehakaal korras.

Tõsi, erinevalt paljudest teistest trennidest ei tunne ma pärast taiji treeningsaalis välja jalutamist, et lihased oleks väsinud. Seega pole ka hirmu, et järgmisel päeval ei saa lihasvalu tõttu voodist välja. Vastupidi, hea ja kerge on olla.

Ning pärast hommikul kell 8.30 alanud trenni külastamist mõtlen küll, et kui inimesed eelistavad tavaliselt õhtuti trennis käia, siis vahelduseks võiks end hommikul meeldival ja rahulikul viisil äratada.

2 KOMMENTAARI

l
Lemps 25. november 2015, 15:31
Olen täiesti nõus
a
Arvamus 23. november 2015, 18:29
Nii kaua kuni taijiga seoses ei räägita võitlemisest on kõik korras. Võitlemisega pole sellel pistmist.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee