Hea nõu

Tekst ilmus esmakordselt 2010. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Kuidas saab hambaid valgemaks muuta? (2)

Tervis Pluss, 23. november 2015, 12:40
 PantherMedia / Scanpix
Võimalusi hambaid valgeks muuta on mitmeid. Hambapasta, kapevalgendus või laserravi on vaid mõned näited. Nõu annab Maxilla hambakliiniku hambaarst-ortodont Margit Kiviloo.

Põhjusi, miks mõnel inimesel on hambad tumedamad, teisel heledamad, on palju.

1. Inimese hambaemaili eri­pära. Nagu naha või juuste koostis, on ka inimeste hambavaaba koostis erinev. Ühe inimese hammaste toon on loomuldasa kollakam, teisel hallikam.

2. Parkaineid sisaldavad toidud. Mida rohkem armastad pigmenteerivaid toiduaineid – näiteks kohvi, teed, mustikaid, musti sõstraid, punast veini –, seda enam hambad tumenevad.

3. Vanus. Noorena on hambaemail läbipaistvam ja peegeldab paremini valguskiiri. Vanuse lisandudes kulub hamba pindmine kiht ehk hambavaap (email) ja nähtavale tuleb järgmine, natuke tumedam kiht dentiin.

4. Kahjulikud harjumused, näiteks suitsetamine, teevad hambad samuti tumedamaks.

5. Ravimid. Hammaste värvusele avaldab toimet näiteks lapseeas tarvitatud antibiootikum tetratsükliin.

6. Joogivee liiga suur fluoriidisisaldus võib samuti hammaste värvi mõjutada.

7. Trauma. Kui hammas on murdunud löögi, kukkumise vm tagajärjel, võib muutuda ka selle värv.

8. Nn surnud hammas. Juureravi käigus puhastatakse hambakanal, kus paikneb hambanärv. Kui närv jääb hamba sisse kauemaks või ei saada kanalit korralikult puhtaks, võib mõnikord juhtuda, et ravitud juurega nn surnud hammas värvub tumedamaks.

Vastukaaluks on aga ka mitu võimalust, kuidas hambavärvi heledamaks muuta. Kõigepealt tasub ette võtta käik hambatohtri juurde, sest arst oskab soovitada just sulle kõige sobivamat viisi.

Enne valgendama hakkamist peab olema eemaldatud hambakivi ja suurem katt ning pigment. Vajadusel tuleb ravida kaaries – kas või juba seepärast, et valgendava geeliga kokku puutudes võib katkine hammas valutama hakata. Ka ruumipuuduses olevad hambad oleks soovitatav enne valgendamist breketite abil kenasti reastada.

Teada tasub, et igasugused valgendavad protsessid mõjuvad ainult inimese enda hambaemailile, kuid täidisele ega kroonile mitte. Seega, kui esihammastes on suured täidised, tasub kaaluda hoopis laminaatide paigaldamist – valgendamine ei pruugi olla sobivaim lahendus, sest sel juhul peab pärast hammaste valgendamist tõenäoliselt alustama täidiste vaheta­misega.

Valgendamise tulemus sõltub ka sellest, millises olukorras on hambad: kollakamad hambad muutuvad heledamaks kõige paremini, järgmisel kohal on pruunika tooniga hambad, kõige kehvemini pleegivad hallikat värvi hambad.

Valgendamise püsivus sõltub hügieenist, harjumustest (suitsetamine) ja toitumistavadest (mida vähem kohvi, teed, mustikaid jms tarvitada, seda kauem tulemus kestab).

Kui probleem on ainult pindmine, tasub proovida valgendavat hambapastat, tõsisemate probleemide, näiteks suurte täidiste korral või juhul, kui hambaemail on väga palju tumenenud, tasub mõelda laminaatide paigaldamisele.

Nii nagu ei ole soovitatav olla liiga kaua päikese käes või värvida ülearu sageli juukseid, ei ole hea ka hambaid liiga tihti valgendada. Päris kindlasti ei asenda valgendamine korralikku suuhügieeni.

2. Plaastrid (Crest Whitestrips). See kodune hammaste valgendamise viis on pärit USAst, Eestis pikaajalisem kogemus veel puudub. Valgendava geeliga plaastrid kleebitakse hammastele mõnekümneks minutiks päevas (10 päeva järjest), geeli aktiivsed ained tungivad hammastesse ja muudavad need heledamaks. NB! Kasutada ei tohi pidevalt!

3. Valgenduskaped. Hambaarst võtab patsiendi hammastest jäljendi. Laboris valmistatakse läbipaistvad nn kaped, mille sisse patsient kodus ise magusat või piparmündimaitselist valgendavat karbamiidperoksiidgeeli paneb. Valgendusgeeli on 10-, 15- ja 30protsendilist. Soovitatav on 10- või 15protsendiline, liiga tugev geel võib muuta hambad hellaks. Kapesid hoitakse suus öö läbi, hommikul võetakse kape suust ja pestakse hambad puhtaks. NB! Kasuta üle päeva (või harvem), et toime hammastele ei oleks väga tugev. Pärast kaht-kolme nädalat tuleks teha paus, soovi korral võib hiljem uuesti valgendada.

Kõrvalnähuna võivad hambad muutuda tundlikuks või kui kape suus hästi ei isu, võib selle äär igemetele suruda ja neid ärritada, ebameeldiv on hambaid kokku suruda. Kui geeli kape sisse liiga palju panna, võib see hakata lekkima, ärritades keelt, kurku ja alla neelates ka magu. Samas on kapede puhul hea see, et patsient saab ise doseerida valgendava geeli hulka. Kui inimene tunneb, et hambad muutuvad kuuma-külma suhtes hellaks, saab teha paaripäevase pausi. Pärast valgendamist pole soovitatav paar tundi süüa, sest hambaemail on vastuvõtlikum igasugustele pigmenteerivatele toitainetele. 

See valgendusviis annab väga häid tulemusi, kui pole suuri täidiseid, hambaemail on ilus ja talub geeli. Ühe hambakaare valgendus maksab 1500 kr, nii ülemiste kui ka alumiste hammaste valgendus 2800 krooni. Vastunäidustatud on valgenduskaped allergia korral mõne geelis sisalduva aine suhtes. Kindlasti pole soovitatav alla 18aastastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele emadele.

4. Hammaste pärlpuhastus ehk soodapesu. Seda protseduuri tehakse kliinikus. Hammastele mõjuvad granuleeritud sooda, õhk ja veesurve. Soodapesu puhastab hambad pigmendist ja võtab ära suurema osa hambakattu (hambakivi peaks olema enne eemaldatud). Hambad muutuvad ilusamaks ja paari tooni võrra heledamaks. Pärast soodapesu pole soovitatav kaks tundi süüa, juua ega suitsetada, sest protseduuri käigus eemaldatakse hammastelt kaitsekiht, mis taastub kahe tunni jooksul. Tulemuse säilitamiseks soovitatakse pesu teha 1–2 korda aastas, mitte rohkem. Ühe hamba­kaare soodapesu maksab 800 krooni.

5. Keemiline valgendamine. Hambaarst kasutab valgendamiseks geeli, mille aktiivsed toimeained (hapnik, vesinikperoksiid, karbamiidperoksiid jt) tungivad hammastesse, muutes need valgemaks. Kui vaja, paneb arst spetsiaalset geeli hamba sisse ja laseb sel toimida, seejärel eemaldab geeli.

Tulemust on tavaliselt näha juba mõne päeva või nädalaga, kuid protsess kestab hammastes edasi ja kõige paremini märgatav on mõju paari nädala pärast. Niisugune valgendamine sobib, kui on vaja valgendada üht hammast, näiteks surnud hammast. Ühe hamba valgendamine maksab 400–500 krooni.

6. Laser- või zoomvalgendus. Arsti juures isoleeritakse suu: kaetakse kinni huuled ja igemed, seejärel pannakse hammastele spetsiaalset geeli. Geelis olevad ained aktiveeritakse laseri või zoomlambiga, mis suunatakse suhu ja lastakse 15 minutit toimida. Seejärel puhastatakse hambad geelist, pannakse uus kiht ning lastakse jälle veerand tundi mõjuda. Kokku tehakse 3–4 15minutilist tsüklit. Lõpuks puhastatakse ja loputatakse hambad ning eemaldatakse isolatsioon. Hambad muutuvad 8–10 tooni võrra heledamaks. Kuid tegelik hammaste värvus saavutatakse paari päeva pärast, mil hamba niiskustase taastub – vahetevahel võib hambaemail selle ajaga veidi tumeneda.

Pärast hammaste valgendamist on soovitatav kasutada õrnatoimelisi hambapastasid, mis aitavad hambaemailil taastuda. Kindlasti ei tohiks valgendusprotseduuri järel kasutada valgendavaid pastasid. Et valgendamine rikub hammaste kaitsekihi (see küll taastub), siis nädala jooksul ei tohiks süüa tugevaid pigmenteerivaid toite ega suitsetada.

Laservalgendust ei soovitata rasedatele, rinnaga toitvatele emadele, alla 18aastastele patsientidele, samuti suurte täidistega hammaste puhul, allergia või ülitundlikkuse korral mõne valgendusgeeli komponendi suhtes. Samuti ei sobi laseri või zoomlambi abil valgendamine neile, kel esineb tundlikkust valgusreaktsioonide suhtes, fotokemoteraapiat saavatele inimestele või ka näiteks melanoomiga patsientidele. Inimesed, kellel esineb hingamisraskusi või tugev neelamisrefleks, ei suuda läbida kogu protseduuri, kuna suu peab olema lahti korraga veerand tundi ja nii kolm või neli korda järjest. Laservalgendus pole soovitatav ka raskemate krooniliste haiguste korral. Maksab 4000 krooni.

Samal teemal

25. oktoober 2018, 18:00
TÕDE VÕI VALE? Kas kaariese võib saada ka suudlusega?
13. jaanuar 2016, 11:30
Mida teeksid veatu naeratuse nimel?
20. november 2015, 14:05
Kas komm võib hambad terveks teha?
7. oktoober 2015, 10:25
Hambavalgenduse ohud: ülevalgendatud naeratusest hambajuure kahjustuseni

2 KOMMENTAARI

e
ekspert 23. november 2015, 16:18
kui soovite valgeid hambaid, hoidke oma hambad öösiti veeklaasis
l
Lugeja 23. november 2015, 13:56
Huvitav,mis riigi rahaga tegemist, hinnad kroonides. Artikkel ise justkui värske.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee