Keha

Liina Randpere: tervisesport on nagu keeleõpe (4)

Heli Lehtsaar-Karma, 9. märts 2016, 13:05
Liina Randpere TEET MALSROOS
Raadio- ja telesaadete juht ning treener Liina Randpere (32) võrdleb tervisesporti võõrkeele õppimisega: esimeses tunnis õpid mõned lihtsamad sõnad, järgmistel kordadel juba rohkem ning edaspidi oskad juba lauseid moodustada ja rääkidagi. „Tervisespordiga on samamoodi: pead vaikselt ree peale saama,“ kinnitab Liina kõnekäänu „tark ei torma“ paikapidavust ka tervisespordis.

Kuigi Liina on avalikkusele tuntud peamiselt telesaadete juhi ja raadiohäälena, on ta meediatöö kõrvalt treenerina tegutsenud kümmekond aastat. Või peaks hoopis ütlema, et raadio- ja teletööga on ta tegelenud spordielu kõrvalt, sest loetelu treeningutest, mida Liina andnud, on pikk: Body Pump, Body Balance, Fatburn, EasyMove, kerelihaste treeningud, Stripdance. Lisaks liugleb Liina lohesurfi harrastades linnuna veel ning on seda oskust teistelegi õpetanud.

Samal teemal

Seega on selge, et Liina teab, mida räägib, kui ütleb, et tervisesporti tehes kipuvad inimesed mõnikord ka üle pingutama. „Mulle meeldib Body Pumpis (jõu- ja vastupidavustreening, kus harjutusi tehakse reguleeritava raskusega kangidega – toim) üsna suurte raskustega treenida. Esmakordselt minu trenni tulnud inimesed, eriti mehed, tahavad oma kangile tingimata topeltraskused panna. Eks nad vaatavad, et treener on väike blond naine, nii et kui tema jõuab, siis mina jõuan kindlasti rohkem,“ muigab Liina ja lisab, et hoolimata oma kleenukesest välimusest on ta tegelikult päris tugev.

Kuid nagu juba alguses öeldud: tark ei torma. Liina soovitab tervisespordiga tegelema hakates nädalast nädalasse koormust vaikselt tõsta ja leiab, et 3–4 korda nädalas tund aega trenni teha on igati okei, kuid selle koormuseni ei tohiks esimesel nädalal jõuda. „Organism peab treeninguga harjuma. Kui liiga aktiivselt alustad, kurnad organismi ära ja tulemus on soovitule vastupidine: väsid, tekib energiapuudus, siis hakkad sööma ja võtad juurde. Ning kuna trenn soovitud tulemust ei anna, lõpetad kahe nädala pärast sportimise ära,“ kirjeldab Liina.

Kaks lihtsat nippi treeningu jõukohasuse hindamiseks

Neile, kel pulsikella ja muid kaasaegseid tehnikavidinaid käepärast ei ole, soovitab Liina kahte lihtsat indikaatorit, kuidas aru saada, kas treeninguga pingutatakse üle või mitte. „Tervisesporti peab tegema nii, et samal ajal suudad normaalselt rääkida. Seda nii siis, kui jooksed/sörgid, teed kepikõndi või oled Body Pumpi trennis. Lõpuks on küll selg higist märg, aga sa ei hingelda ega lõõtsuta,“ juhendab Liina ära tundma südame-vere­soonkonnale hästi mõjuva vastupidavus­treeningu jõukohasust.

Kui juba nõuannete andmiseks läks, mainib Liina ka seda, et treeningut valides ei tohiks lasta end kõlavatest ja paljulubavatest nimedest pimestada lasta. „Fatburning ehk rahva­keeli rasvapõletustreening ei tähenda tingimata seda, et hakkad kohe rasva põletama ja kiiresti kaalust alla võtma. Pigem on see nimi klientide meelitamiseks, sest peaaegu kõik naised tahavad ju alla võtta. Või kui mingi treeningu nimi on lihastreening, siis ei hakka seal kohe muskel kasvama,“ räägib Liina ja lisab muiates, et küllap ostetaks ka saiakest, mil nimeks rasvapõletussaiake tunduvalt rohkem kui tavalist saiakest.

Aktiivne liikumine olnud alati elustiili osa

Liina ise on sporti teinud nii kaua, kui end mäletab. Tõsi, ta eelistab sõnale „sportimine“ hoopis sõnapaari „aktiivne liikumine“. Miks? „Kui mõtled, et hakkad sporti tegema, võib see tunduda pealesunnitud ja ebameeldiva kohustusena. Näiteks kui lähen lohega surfama, siis ma ei ütle, et lähen sporti tegema või trenni. Ütlen, et lähen surfama ning see tähendabki aktiivset liikumist, millega käib kaasas hea meeleolu,“ põhjendab Liina oma arvamust.

Aktiivse liikumise pisik on Liinal pärit lapsepõlvekodust, kus tema sõnul ei harrastanud keegi eluviisi stiilis „töölt või koolist koju ja seejärel diivanile teleka ette“. „Ema tegeles mul kaua rahvatantsuga, perega käisime basseinis ujumas, koolis olid erinevad trennid. Nii et liikumine on olnud kogu aeg kas rohkem või vähem teadlikult minu elu osa,“ kirjeldab Liina ja täiendab, et lisaks vanemate eeskujule oli aktiivse elustiili kujunemisel suur roll ka asjaolul, et 1980ndate aastate lastel polnud mobiiltelefoni ega tahvelarvutit, kus tundide kaupa aega surnuks lüüa. „Elasime Lääne-Virumaal väikeses külas. Lapsed mängisid päevad läbi õues, alles õhtul tuldi tuppa,“ meenutab Liina külalaste ja venna ning õega ringijooksmisi ja puude otsas ronimisi. Kui Liina teise klassi läks, kolis pere Rakverre ning trennide mitmekesisus, millest Liina aastate jooksul osa võttis, on muljetavaldav. „Olen proovinud väga erinevaid asju: alates maadlusest ja pingpongist ning lõpetades ujumise, rahvatantsu, aeroobika ja kikkpoksiga. See on mul loomuses, et tüdinen asjadest ära ja siis pean midagi uut tegema,“ nendib Liina.

Ülikooli vabaainest sai elukutse

Treener sai Liinast üsna juhuslikult. Pärast Rakveres keskkooli lõpetamist maandus Liina pealinnas, kus hakkas Tallinna Pedagoogikaülikoolis (praegu Tallinna Ülikool – toim.) õppima telerežiid. Kuna ülikoolis oli võimalik vabaaineid võtta kõigist teaduskondadest, langes Liina valik loomulikult toonasele kehakultuuriteaduskonnale, kus sai vabaainena käia aeroobikas. Kuna aga pärast ülikooli jäid rühmatreeningud ikkagi hinge, siis proovis Liina spordiklubis uut trenni – Body Pumpi. „Kui ükskord pärast trenni treener küsis, kas lähete nädalavahetusel koolitusele ka, olin väga üllatunud ja uurisin, mis koolitusega tegemist on. Selgus, et treenerite koolitus. Ma olin kogu aeg arvanud, et treeneriks saab õppida ainult kehakultuuriteaduskonnas,“ muigab Liina tagantjärele. Treenerite koolitusele ta loomulikult läks ning on edaspidigi end täiendanud erinevatel Eesti Olümpiakomitee ja ka teiste organisatsioonide korraldatud koolitustel.

Kui juba ametivalik jutuks tuli, mainib Liina, et ei unistanud kunagi treeneri ametist, kuigi mõtles, et äge oleks treener olla, sest saab trenni teha ja selle eest palka ka. Unistustega on tal üldse omalaadi suhe. „Mul pole unistusi, on vaid asjad, mida tahan ära teha. Näiteks kui vaatan pilti mõnest toredast reisisihist, siis ma ei mõtle, et unistan sinna minemisest, vaid mõtlen, et seal tuleb ükskord ära käia. Nii et kui tahan midagi, siis teen ära,“ nendib Liina lihtsalt.

 

Mis vägi aitaks diivanilt üles?

Kuigi tervislikud eluviisid on Eestis aastatega aina populaarsemaks muutunud, on siiski küllalt inimesi, kes pärast töö- või koolipäeva koju jõudes diivanile vajuvad ja terve õhtu telekat vaatavad. Kas Liina suudab neid mõista?

„Mõistan selles mõttes, et mida laisem sa oled, seda laisemaks muutud. Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Ja see ei ole sõnakõlks, vaid nii ongi. Ma arvan, et saan poole oma energiast sellest, et teen trenni ja annan trenne. Füüsiline aktiivsus annab nii palju energiat juurde ja tasakaalustab vaimset väsimust,“ usub Liina.

Neile, kes pole suutnud end siiski diivanilt üles saada ja liikuma hakata, jagab Liina kolm soovitust.

1. Leia endale sõber või tuttav treeningpartneriks. Lepi temaga kokku konkreetsed nädalapäevad ja kellaajad, millal hakkate koos trenni tegema –  jooksma, kepikõndi tegema, aeroobikas käima vms. Kui tead, et teine inimene loodab sinu peale, ei ole nii lihtne alt ära hüpata. Mida tüütuma (heas mõttes!) ja kohusetundlikuma treeningpartneri endale leiad, seda parem. Ka elukaaslase/abikaasaga on hea koos sporti teha.

Kui sõprade hulgast sellist inimest ei leia, võib ringi vaadata erinevates kaalulangetajate foorumites. Seal on palju küsimusi stiilis „elan Nõmmel ja otsin kedagi, kes hakkaks 2–3 korda nädalas minuga kepikõndi tegema“.

2. Vali selline spordiala, mis sulle meeldib. Kui teed trenni vastu tahtmist, leiad põhjuseid, miks loobuda. Näiteks kui sulle joosta ei meeldi, siis ära jookse. Võibolla sobib sulle hoopis kepikõnd, jalgrattasõit või ujumine.

3. Liitu spordiklubiga. Kui inimene tunneb, et on treeningu eest maksnud, siis motiveerib see teda trennis käima. Muidugi saab ka spordiklubis käimata suurepäraselt trenni teha, aga tihti ei suuda inimene end üksi motiveerida. Kui spordiklubis siiski käia ei taha või pole see rahaliselt võimalik, siis tasub vaadata üle punkt 1!

Kolm mõtet Liina Randperelt

 •     Tervislik elustiil tähendab mõistlikus koguses liikumist ja tervislikku ning mitmekülgset toitumist. Süüa ja liikuda tuleb oma organismi jaoks õigesti, et keha oleks rõõmus ja rahul.

•     Eesmärk on mõõdukas toonuses  keha. Kui 10 kg on ideaalsest kaalust üle, pole veel midagi hullu lahti, kui inimene tunneb end hästi ja tema tervisenäitajad on korras.

•     Kaalu kaotada on võimalik ainult õige toitumisega.

 

Liina maitsev ja krõmps kodune müsli

Liina Randpere on veendunud koduse toidu pooldaja, kes poest valmistoitu ja poolfabrikaate ei osta. Ka müslit teeb ta ise, sest selle saab valmistada just enda maitse järgi ning vältida liigset suhkrut, mida poemüslid sageli sisaldavad. Pähklite ja seemnetega müsli on väärt ja tervislik hommikusöök, mis annab palju energiat.

•     Pruunista pannil pruun suhkur ja kaerahelbed ning sega, kuni kaerahelbed on mõnusalt krõbedad ja pruunid.

•     Lisa linaseemneid, nisukliisid, kanepiseemneid, kookoshelbeid, tükeldatud India pähkleid, mandlilaaste, kuivatatud banaanilaastude tükke.

•     Võib ka lisada kuivatatud puuvilju.

•     Sega kõik ained omavahel kokku ja naudi!

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (kevad 2016), mis on tasuta saadaval BENU apteekides nii eesti kui vene keeles.

4 KOMMENTAARI

t
TM 10. märts 2016, 02:00
Njah... mõni õpib-õpib, aga ei omanda. Sellist treenerit ei tasu usaldada, kes vaatamata pikale staazhile baasharjutuste tehnikat ei valda.
n
nõgus selg 9. märts 2016, 15:26
Selg peab jääma sirgeks!!!
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee