Apteeker
(PantherMedia / Scanpix)

Lahtiseid kingi jalga pannes tasub oma küüned kriitilise pilguga üle vaadata – kui varbavahed punetavad ja ketendavad või on küüneplaat paksenenud ning muutunud hallikaskollaseks ja rabedaks, võib tegu olla ravi vajava küüneseenega.

Arstide väitel on küüneseen laialt levinud jalgade seenhaigus, mida põevad pooled üle 40-aastastest inimestest.

Jalgade seenhaigus algab tavaliselt üsna tagasihoidlike sümptomitega neljanda ja viienda varba vahelt. Ülikooli Apteegi Tartu apteegi juhataja Eha Tähnas nendib, et seenhaigus ei parane ise mitte kuidagi, see nõuab ravi. „Kõigepealt tulebki ravida jalaseent. Kui see jääb tegemata, jõuab haigus küüntele,“ lausub ta. Ja mitte ainult – varba vahelt võib jala seenhaigus edasi kanduda jalalabale, -tallale ja ka kubemesse.  

Ravi võtab kuni aasta

Küünte puhul võivad haigestuda nii üks küüs kui mitu, kõige sagedamini suure ja väikese varba küüned.

Põhiline, mida inimesed küüneseene puhul tunnevad, on sügelus. Kuid küüneseen võib kahjustada ka küünevalli või tekitada valu jalanõude kandmisel.

Eha Tähnas räägib, et küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi. Kui kahjustatud on pisike osa küünest, võib abi saada ka paiksetest ravimitest – apteegis müügil olevatest kreemidest või lakkidest. Populaarsed on ka küünepliiatsid. Nende toime on üks: nad tekitavad küüneplaadile happelise keskkonna, mis ei lase seenel edasi levida ning võimaldavad terve küüne kasvamist.

Apteegi käsimüügis olevate paiksete seenevastaste vahenditega saab küüneseent ravida vaid kerge kahjustuse korral. Põhjuseks tõik, et need ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Sestap on neid mõistlik kombineerida suukaudsete ravimitega, mida kirjutab välja nahaarst.

Eha Tähnas lausub, et on kaks suurt viga, mida inimesed küüneseene ravis teevad. Esimene on see, et seene ravi lõpetatakse liiga vara. „Küüneseene ravi kestab kolm-neli kuud tablettidega ja isegi kuni aasta paiksete vahenditega,“ lausub ta, et see nõuab kannatlikkust ja järjepidevust.

Teine suur viga, mida tehakse, on see, et inimesed ei desinfitseeri ei jalanõusid ega põrandaid. „Umbsed jalanõud on jalaseenele parim paljunemispaik, sest see armastab sooja ja niiskust. Seetõttu on ka pehmed sussid seene levikuks soodsad,“ soovitab Tähnas pehmed sussid pärast seene ilmsikstulekut ära visata ning jalanõusid korralikult desinfitseerida.

Hügieen on oluline

Ka selleks leiab apteegist näiteks Cutasepti ja Chemisepti vahendeid, mida tuleb jalanõusse pihustada ja seejärel neil korralikult kuivada lasta.

Kui jalaseen on diagnoositud, on mõistlik kodus põrandaidki desinfitseeriva vahendiga pesta, selleks on parim apteegis müüdav pesuvahend Chemipharm Des New.

Kõige mõistlikum on aga seenhaigusest üldse hoiduda. Seda saab teha hügieenireeglitest kinni pidades ehk iga päev tuleb pesta jalgu ja vahetada sokke. Ning ka kinniseid jalanõusid pole mõistlik pikka aega kanda. Kindlasti tasub vältida võõraid susse ning ujulas käies torgata varba otsa isiklikud plätud.

 Kuidas vältida küüneseent?

·            Väldi veeparkides, ühissaunades ja – dušširuumides ning spordisaalides paljajalu käimist. Seenespoorid püsivad elujõulisena mitmeid kuid.

·            Ära jaga teistega oma käterätte, linu või teisi riideesemeid.

·            Pese jalgu iga päev. Pärast pesemist kuivata nii jalad kui varbavahed, kuna seentele on parim niiske ja soe keskkond.

·            Puhasta korralikult vanni ja dušširuumi. Pese regulaarselt põrandat paikades, kus käiakse paljajalu.

·            Pese sokke, käterätte ja vannitoavaipu võimalusel 60 kraadise pesuprogrammiga

·            Kui oled küüneseenega nakatunud, viska võimalusel ära vanad jalanõud ja osta uued.

·            Vaheta ära jalanõude sisetallad.

·            Ära kanna samu jalanõusid kahel järjestikusel päeval, need ei pruugi vahepeal täielikult kuivada.

·            Väldi pikaaegset viibimist umbsetes jalanõudes, eelista lahtiseid kingi.

·            Desinfitseeri regulaarselt jalanõusid.

·            Kui kahtlustad küüneseent (varbavahed ketendavad ja sügelevad, küüs muutub rabedaks ja hallikaskollaseks), pöördu kohe arstile – varajane ravi võib vähendada infektsiooni raskusastet.

Allikas: Eha Tähnas, Ülikooli apteegi Tartu apteek

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis