3
fotot
Statsionaarse õendusabi haigla patsient. (Vallo Kruuser / Ekspress Meedia)

Sobivat õendushaiglat (varasema nimetusega hooldusravihaigla) ei ole esmavajadusel lihtne leida. Otsinguid kergendaks ja kiirendaks register, kuhu oleks koondatud kõik Eesti hooldusraviteenust osutavad haiglad. Eestis kui tunnustatud e-riigis praegu selline koond puudub. Mida soovitavad otsingu hõlbustamiseks sotsiaalministeerium ja haigekassa?

Kroonilist haigust põdevate inimeste, peamiselt eakate jaoks, kes enese ja oma eluvajaduste eest ise hoolitseda ei suuda ning kelle hooldamisega jäävad jänni tööl käivad omaksed, on ellu kutsutud statsionaarse õendusabi haiglad ehk õendushaiglad. Kuidas hõlpsamini leida sobivat, kui varem ei ole hooldusraviteenusega kokkupuudet olnud ja internetiotsing annab puuduliku valiku?

Sobiva raviasutuse leidmist kergendaks tublisti kõiki õendushaiglaid hõlmav üleriigiline register, kus oleks näiteks ka kirjas, kui kaua patsiendile hooldusravi võimaldatakse, kas tuleb maksta voodipäevatasu, kas on vabu kohti jms. 

Ametnikud soovitavad

Õhtuleht uuris kinnituseks haigekassalt, kas võiks ehk kusagilt leida taolist koondnimestikku, kust saaks ülevaate kodule lähemal olevatest õendushaiglatest.

"Meile teadaolevat ei ole kirjeldatud registrit hetkel Eestis,“ ütles Eesti Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg. "Otsinguid tehes võib nõu küsida kohalikult omavalitsuselt, kuid õendusabi puudutavate üldiste küsimuste puhul soovitame ühendust võtta ka haigekassa infotelefoniga või konkreetsete raviasutustega,“ rääkis ametnik. 

Päev pärast artikli ilmumist Õhtuleht.ee-s, 29. augustil teatati haigekassast, et neil ikkagi leidub otsinguid hõlbustavat materjali. "Haigekassa kodulehel on olemas kaardirakendus, mis võimaldab inimestel mugavalt leida haigekassa lepingupartnereid üle Eesti ning saada raviasutustega seonduvat informatsiooni nagu kontaktandmed, asukoht ja osutatavad teenused," ütles tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist Vivika Tamra ja lisas, et kaardirakendus on kasutusel umbes aasta aega. "Arstiabi kaardirakenduse kaudu on kindlustatul võimalik leida ka oma kodule lähim õendushaigla. Lisaks sellele leiab kaardilt ka lähimas vallas või linnas koduõenduse teenust osutavate haigekassa lepingupartnerite kontaktid," selgitas Tamra.


Sotsiaalministeeriumi hoone Tallinnas. (Alar Truu)

Sotsiaalministeeriumist uurides selgus, et ministeeriumil on registri loomine plaanis. "Soovime tulevikus patsiendiportaali koondada üldise tervishoiu- ja hoolekandeteenustega seotud info. Näiteks, kust saab õendusteenust ja hooldusravi ning nende asutuste kontaktid,“ ütles sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna juhataja Imbi Kivi-Sild. Ministeeriumist ei täpsustatud, kui kauges tulevikus selline register rahva teenistusse seatakse.

"Hetkel saab õendushaiglate kohta infot Terviseameti registrist, kuid teavet vabade voodikohtade osas saab eraldi igast haiglast,“ soovitas Kivi-Sild ja lisas: "Arutame ka võimalust kuvada infot vabade voodikohtade osas, kuid see sõltub suuresti haigla enda soovist. Täna puudub selle tarvis tehniline toetus,“ selgitas ametnik.

Terviseameti registrist leiab ligi 250realise õendusabi tegevuslubade nimistu läbisegi perearstide, mitmesuguste kliinikute, osaühingute, vanglate ja koolitervishoiuteenust osutavate isikutega. Kui klõpsata hiirega sihtasutuste tegevuslubadele, leiab sealt tõesti statsionaarse õendusabi teenuse, aga mitte kõigil. Uurimine võtab aega ning ega selle teadmisega midagi peale hakata polegi.

Seega jääb üle vastavalt kohaliku omavalitsuse teabele või oma kodukandi tundmisele ööpäevaringset õendusabi osutavad haiglad läbi helistada ja küsida: kas on vaba voodikohta, kui pikk on järjekord, kui palju tuleb rahakotti kergendada, kas tasuda tuleb ka voodipäeva eest ning kui kaua võimaldab haigla patsienti haigekassa toel haiglas pidada? Pealinna kandis näitab praktika, et leping patsiendi või tema esindajaga võidakse sõlmida näiteks 10 päevaks, kaheks nädalaks või ka 30 päevaks.

Haigekassa toetab õendushaigla patsienti 60 järjestikust päeva

Eesti Haigekassa (Tiit Blaat / Ekspress Meedia)

Eesti Haigekassa kodulehel on kirjas, et haigekassa tasub tänavu ühe statsionaarse õendusabi voodipäeva eest raviasutusele 85 protsenti ehk 65,01 eurot, patsiendi omaosalustasu on ühe statsionaarse õendusabi päeva eest 15 protsenti ehk 9.75 eurot. Sarnaselt eriarstiabile kehtib statsionaarse õendusabi haiglas ka voodipäevatasu esimese kümne päeva eest, mis lisab summale 25 eurot.

Siinkohal tuleb märkida, et kõik õendushaiglad voodipäevatasu ei küsi.

Kui kaua haigekassa õendushaigla ravi vajavat patsienti toetab, seda haigekassa kodulehelt hetkel ei leia. Haigekassa pressitalituse juht Liis Hinsberg ütles, et statsionaarse õendusabi vajajat toetatakse 60 järjestikust päeva. "Peale seda on võimalik põhjendatud juhtudel kokkuleppel haigekassaga perioodi pikendada,“ lisas ametnik.

Hinsberg täpsustas: "Statsionaarne õendusabi on teenus, mida osutatakse saatekirja alusel meditsiinilise vajaduse olemasolul, ehk sinna ei saa suunata inimest põhjusel, et lähedastel ei ole võimalik teda ise hooldada. Hoolekandeteenus on seevastu sotsiaalteenus, mida pakutakse hooldekodudes, see hõlmab sageli ka õendusteenust.“

Kirjutage kommentaariumi oma kogemustest õendushaigla leidmisel!

Jaga artiklit

39 kommentaari

E
Ehk  /   08:25, 30. aug 2016
oleks meie maal viimane aeg kehtestada eutanaasia ravimatult haigetele üksikutele? On ju üldteada, et meie ei suuda oma pensioniga katta hooldushaigla või hooldekodu kulusid.
M
mari  /   06:49, 30. aug 2016
See näide on ainult üks variant nendest, kus sooviks, et riik tegeleks väikeste asjadega sest need nö. väikesed asjad teevadki elu eestis kas elatavaks või ebameeldivaks.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis