(PantherMedia / Scanpix)

Kellakeeramine tekitab probleeme ennekõike hommikuinimestel, kellel võivad kellakeeramise järgsel nädalal tekkida unehäired: uinumisraskused, katkendlik ja halva kvaliteediga uni. Mõnes uuringus on leitud, et kohanemiseks uue ärkamiseajaga võib minna 4-5 päeva

Suveaja kehtestamist hakati laiaulatuslikult, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutama 1970ndatel aastatel energiakriisi pärast. Nüüd keeratakse kella pea kogu Euroopas, kuid näiteks Islandil mitte. Europarlament soovitab aga kellakeeramise riikides lõpetada.

Varem on üldine arvamus olnud, et inimesed kohanevad kellaaja järsu nihutamisega – tunni võrra ette või taha – üsna kergesti. Viimastel aastakümnetel on kellakeeramise mõju inimeste unele ja une kvaliteedile hakatud rohkem uurima. Unimedi Unekeskuse psühhiaater-unearst Juhan Kaldre selgitab, et uuringute järgi vajavad paljud inimesed kellakeeramisega kohanemiseks rohkem aega ning tagajärgedeks võivad olla liiklusõnnetuste sagenemine, õppimisvõime langus ning mitmed tervisehädad. Ka see on tänapäeval juba vaieldav, kas suveajale siirdumine enam olulist energiasäästu annab. Negatiivne mõju inimeste tervisele ja selle kaudsed tagajärjed võivad kellakeeramise võimaliku majandusliku kasu üles kaaluda.

Lõokestele raskem

Inimesed võivad olla nii hommiku- kui õhtutüüpi (hommiku- või õhtuvirged, nn lõokese või öökulli tüüpi). Inimese ööpäevase aktiivsuse mustrit nimetatakse kronotüübiks, mis sõltub suuresti meie geenidest, aga ka vanusest. Umbes pooled inimestest kuuluvad vahepealsesse gruppi ehk on keskmise kronotüübiga. Keskmise tüübiga inimesed taluvad kellakeeramist suhteliselt hästi või isegi probleemideta. Ülejäänud on hilise või varajase kronotüübiga inimesed, kes on kellakeeramisele rohkem tundlikud ning nemad taluvad nii kevadist kui ka sügisest kellakeeramist halvemini.

Üldiselt tekitab sügisene kellakeeramine vähem probleeme, kuna inimene ”võidab” tunni. Tegelikult ei ole sellest võidetud tunnist mitte kõigile kasu. Hommikuinimestel võivad kellakeeramise järgsel nädalal tekkida unehäired: uinumisraskused, katkendlik ja halva kvaliteediga uni. Mõnes uuringus on leitud, et kohanemiseks uue ärkamiseajaga võib minna 4-5 päeva.

Varasem unevõlg ja -probleemid võimenduvad

Sõltumata kronotüübist tekitab kellakeeramine rohkem hädasid neile, kellel on juba varem unevõlg või unehäired. Need inimesed võivad järgmisel nädalal pärast kellakeeramist kannatada veelgi enam uinumisraskuste ning öiste ärkamiste all. Eriti haavatavad on kliinilises depressioonis inimesed. Ka vähem und vajavad või harjumuspäraselt vähem magavad inimesed taluvad mõlemat kellakeeramist halvemini.

Kellakeeramine võib olla üks põhjus, mis tekitab unehäireid ning päevast väsimust, kuid seda õnneks ajutiselt. Tegelikult kannatab igapäevaselt püsivate uneprobleemide all sisuliselt iga neljas inimene. Näiteks võib üheks päevase unisuse sagedasemaks põhjuseks olla tavainimesele norskamisena tuntud uneapnoe ehk uneaegse hingamishäire, mille puhul keha ei saa uneajal piisavalt hapnikku ning selle tõttu suurenevad mitmed terviseriskid eelkõige südameveresoonkonna haiguste sagenemise näol. Uneapnoed on aga eelkõige oluline uurida, leida ja ravida seetõttu, et apnoest tekkiv päevane liigne unisus tekib aastatega. See ei ole patsiendile endale  hästi märgatav, kuna muutused tekivad aeglaselt, aga tekkiv oht liikluses on reaalne meile kõigile. Halb uni ja pidev väsimus võetakse sageli osaks oma elustiilist ja ei teata, et see toob kaasa mitmeid teisi terviseprobleeme. Oma tervise huvides peaks enda juures selliseid muutuseid märkama ja abi saamiseks arsti poole pöörduma.

Jaga artiklit

29 kommentaari

A
Andrus  /   08:42, 27. märts 2018
Palun ärge ajage rumalat juttu! Enamusele on kella keeramine juba sünnistsaati tuttav tegevus ja kella keeratakse laupäev vastu pühapäeva. Ma olen ise diskor ja tavaliselt olen kella keeramisel üleval, kuid pole see kordagi minu elutempot muutnud ega mõju avaldanud ka järgneva(tel) töönädalatel. Küll olin ma terve suve sügavas depressioonis ja kurnatud, kui ühel aastal eestis kella ei keeratud ja elasime siis niiöelda vööndiajas. Hommikul koju jõudes oli praktiliselt võimatu magama jääda, kuna päike säras kõrgel taevas.
See kella keeramine on minimeelest eestis äärmiselt lahe asi, talvel on hommikud valgemad ja suvel õhtud valgemad. Mis selles halba saab olla? See, et mõni virivinguviiul siin arvab ja sisendab endale tervise probleeme ei pea tähendama, et see reaalsuses ka mingi probleem oleks. Mine pagan küll pühapäeval uue kella järgi õigel ajal voodi ja mure murtud. Ei tule uni peale, järelikult oled looder, kes laiskleb teleka ees seebikaid vaadates. tee tööd, küll siis ka uni tuleb!!!!
T
Terve öö  /   12:20, 26. märts 2018
närveerisin,kas ikka ärkan õigel ajal. No magasin sisse. Niipalju siis uuest kellaajast.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis