(PantherMedia / Scanpix)

Inimeste arv, kellele osutatud teenuseid haigekassa 9 kuu jooksul rahastas, on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama ajaga, teatas haigekassa tänavuse esimese üheksa kuu majandustulemuste tutvustuses.

Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul rahastas haigekassa tervishoiuteenuseid 564 miljoni euro eest, mis on ligi 33 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal perioodil. Ravimeid kompenseeriti 99 miljoni euro eest ning ajutisi töövõimetushüvitisi maksti summas 100 miljonit eurot.

Eriarstiabi kasutas 9 kuu jooksul 710 tuhat kindlustatut, kes käisid kokku 3 miljonil arstivisiidil ning viibisid 954 tuhat päeva haiglaravil, sealjuures viibis iga patsient haiglas keskmiselt 5,9 päeva. Arstid tegid 115 tuhat operatsiooni. Inimeste arv, kellele osutatud teenuseid haigekassa 9 kuu jooksul rahastas, on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Apteekidest osteti ravimeid kokku 6 miljoni retsepti alusel ning iga soodusretsepti eest tasus haigekassa kindlustatu eest soodustusena keskmiselt ligikaudu 16 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravimite rahastamine kasvanud ligikaudu 19% ehk 16 miljoni euro võrra. Kõige rohkem mõjutasid ravimite rahastamise kasvu c-hepatiidi ravimid. Ajutist töövõimetust hüvitati 100 miljoni euro eest, mis on 10 miljonit eurot enam kui eelmise aasta samal perioodil. Kokku hüvitati üle 4 miljoni töövõimetuspäeva, tasudes ühe päeva eest keskmiselt 22,5 eurot.Eelmise aasta 9 kuuga võrreldes on arstiabi rahastamine enim kasvanud üldarstiabis, mille eelarve on suurenenud 12% ehk ligi 8 miljoni euro võrra. Suurenenud on ka õendusabi (6%), eriarstiabi (5%) ning hambaravi (4%) rahastamine.

Perearstiabi rahastati 9 kuu jooksul kokku 77 miljoni euro eest, mis on ligi 8 miljonit eurot enam kui aasta varem. Kasvu põhjuseks on suurenenud teraapiafondi ja uuringufondi kasutamine. Uuringufondi maht suurenes ligi 16%, tänu millele on oluliselt avardunud perearsti võimalused oma patsiente uuringutele suunata. Ligikaudu pooled perearstidest kasutavad uuringufondi võimalusi täies mahus. Lisaks teenuste rahastuse suurenemisele muutus sel aastal ka teraapiafondi sisu – nimelt lisandusid sinna lisaks kliinilise psühholoogi ning logopeedi teenusele füsioteraapiateenused. E-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab perearstidel elektroonselt kiiresti konsulteerida eriarstidega, on aasta algusest võimalik kasutada 13 erialal. Aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa 3051 e-konsultatsiooni eest. Kõige rohkem küsitakse e-konsultatsiooni neuroloogia, endokrinoloogia, uroloogia ja kõrva-nina-kurguarsti erialal. Ööpäevaringselt töötavale perearsti nõuandeliinile 1220 tehti 9 kuu jooksul 177 tuhat kõnet.

9 kuu jooksul tasus haigekassa raviasutustele ligi 2,4 miljoni eriarstiabi ravijuhu eest 440 miljonit eurot. Sealjuures tasus haigekassa ühe ambulatoorse visiidi eest keskmiselt 74 eurot, päevaravi juhu eest 549 eurot ning haiglaravil viibimise eest 1453 eurot, mis on kolmes raviliigis tervikuna 5% enam kui aasta varem. Eriarsti vastuvõtul käis plaaniliseks raviks ettenähtud maksimaalse ooteaja jooksul 70% inimestest.

Õendusabiteenuste osutamise eest tasus haigekassa 9 kuu jooksul 23 miljonit eurot, mis on 6% enam kui aasta varem. Statsionaarse õendusabi teenust osutati 9388 ning koduõendusteenust 6804 patsiendile.
Hambaravi teenuste eest tasus haigekassa 2016. aasta esimese 9 kuu jooksul ligi 17 miljonit eurot. Kokku on Eestis 3-19 aastaseid lapsi veidi enam kui 236 tuhat ning neist on 9 kuu jooksul käinud hambaarsti juures ravil või ennetavas kontrollis 126 tuhat. Hambaravi saanud laste arv on kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2%. Ortodontia teenust osutati 17 tuhandele lapsele, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud ligi 822 lapse võrra.

Meditsiiniseadmeid hüvitas haigekassa 9 kuu jooksul ligi 60 tuhandele kindlustatule 7 miljoni euro eest, mis on 5,2% enam kui möödunud aasta samal perioodil. Kõige suurema osakaalu meditsiiniseadmehüvitistest moodustavad suhkurtõvega inimeste toimetulekut toetavad vahendid, võrreldes eelmise aastaga on veresuhkru mõõtmise testribade kasutajate arv kasvanud ligi 5%.

Uuringuid ja ravi välisriigis rahastas haigekassa 9 kuu jooksul 5 miljoni euro eest, sealjuures suunati välisriiki plaanilisele ravile arstide konsiiliumi soovitusel 165 patsienti. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel välisriigis saadud arstiabi eest tasus haigekassa välisriigi raviasutustele 2,7 miljonit eurot, sealjuures tehti tagasimakseid 44 tuhande euro eest otse kindlustatutele, kellel ei olnud välisriigis viibides kaasas Euroopa ravikindlustuskaarti, mistõttu neil tuli arstiabi eest esialgu kohapeal ise tasuda.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis