Apteeker

GRIPP: kuidas ära tunda ja ravida? (1)

Silja Paavle, 1. veebruar 2017, 12:16
 PantherMedia / Scanpix
Gripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valude, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Üldjuhul jääb gripihaige voodisse ega ole võimeline tegema oma tavapäraseid toimetusi, räägib Apotheka proviisor Kristiina Sepp.

Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes gripiviirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina. Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud üks päev enne sümptomite tekkimist ja kuni viis päeva pärast haigestumist, ehk grippi on võimalik teistele edasi anda nii enne seda, kui haigestutakse, kui ka haiguse ajal.

Samal teemal

Grippi haigestumine on üldiselt tõenäoline kui inimesel on üle 38 kraadine palavik (seejuures eakatel võib esineda ka madalam, 37,5 kraadine palavik), esineb kas köha, kurguvalu, ninakinnisust või nohu ning inimene tunneb kurnatust, peavalu, haiglast olekut, lihasvalu, higistab või tunneb külmavärinaid. Harva võivad esineda ka hingamisraskused või kõhulahtisus. Pärast raskemate sümptomite möödumist võib sageli järgneda üldise nõrkuse ja jõuetuse periood. Kuiv köha võib kesta mõnda aega.

Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viirustest kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Eakatel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel. Tõeline gripp on suhteliselt haruldane võrreldes suure hulga levinud gripilaadsete infektsioonidega – gripp on üldiselt palju ebameeldivam. Tüsistuste tekkele võib viidata jätkuv köha, püsiv kõrge palavik või ka näiteks valu rindkeres.

 Kuidas grippi vältida ja haigestudes käituda?

Vaktsineerimine. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist vaktsineerimise kaudu, tuleb aga teada, et vaktsiini kaitsev toime tekib alles kahe nädala möödudes, aga gripp võib meid üles leida juba varem.

Suurem tähelepanu käte puhtusele! Käekotis, autos või mantli taskus võiks olemas olla desinfitseeriv antiseptiline vahend, millega saab näiteks pärast ühistranspordi kasutamist või poes käimist käed kiiresti puhastada. Eriti oluline on see gripipuhangute korral, kus nakatumise oht on kordi suurem kui tavapäraselt.

Väldi oma näo puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel puudutatakse oma silmi, nina või suud.

Eeskujulik tervisekäitumine. Piisav uni, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav vedeliku tarbimine ja stressi kontrolli all hoidmine aitab immuunsüsteemil tugev olla.

 Küünarnukk köhatades suu ette. Aevastades või köhatades tuleb viiruste mittelevimisele kindlasti kasuks kui suu ja nina katta varruka või paberrätiga. Kui aevastades panna suu ette avatud peopesa, jäävad bakterid käe külge ja levivad nõnda edasi kõigele, mida inimene katsub – ukselinkidele, telefonile ja kõigele muule – ning viiruse levik on enam kui tõenäoline.

Ka ükski tööandja pole õnnelik ega tänulik, kui ühe tööle ilmuva haige tõttu kogu kollektiiv raskesti haigestub.

Haige lapsega jäägu koju tugevama tervisega lapsevanem. Haigeid väikelapsi vaktsineerimata vanavanemate hoida viia ei tohiks, sest eakatel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi oluliselt suurem kui teistel.

Võta arsti nõuandeid kuulda. Sõltuvalt tervislikust seisundist võib arst soovitada viirusevastaste preparaatide kasutamist. Viirusevastased ravimid võivad vähendada haiguse raskust ja kestvust. Ravitakse eeskätt riskirühma inimesi, kellel võivad suure tõenäosusega tekkida gripijärgsed tüsistused. Viirusevastased ravimid on retseptiravimid ja nende vajalikkuse üle otsustab perearst. Antibiootikumidest gripi korral abi ei ole, neid võib vaja minna vaid gripist tekkinud tüsistuste ravis.

 Kuidas haigusnähtusid leevendada?

 Gripinähtude leevendamiseks on oluline teada, kui kõrge on kehatemperatuur. Kindlasti peaks kodus olema korralik termomeeter. Kui haigusega kaasneb palavik 38 kraadi ja rohkem ning enesetunne on kehv, tuleks võtta palavikualandajat – esmajärjekorras paratsetamooli aga kui see ei aita, siis ibuprofeeni. Apteekides on saadaval erinevaid paratsetamooli sisaldavaid vees lahustuvaid segusid, millele kindlasti ei tohiks muid paratsetamooli sisaldavaid tooteid lisaks võtta. Imikutele ja väikelastele sobivad küünlad või siirupid. Alla 38-kraadist palavikku ei ole alati vaja alandada, sest palavik on organismi kaitsereaktsioon haigusega võitlemisel.

 Nohu korral aitab meresoolalahus taastada nina normaalse talitluse ja kergendab nina kaudu hingamist. Kui nina on kinni ja limaskest turses, peaks eelistama hüpertoonilist merevee lahust. Ägedama nohu korral on vajalik ka sekreedi vedeldamine ja nina limaskesta turse vähendamine. Väikelaste jaoks, kes veel nuusata ei oska, võiks kodus olla Rhinomeri ninaaspiraator, millega on ninast hea ettevaatlikult sekreeti eemaldada.

Äge nohu möödub enamasti suuremate tüsistusteta ja vajab sümptomeid leevendavat lähenemist. Siiski ei tohi nohusse hoolimatult suhtuda, kuna see võib viia sinusiidi, otiidi või bronhiidi tekkele, need seisundid vajavad kindlasti perearsti poole pöördumist.

Köha korral on oluline tarbida palju vedelikku. Kinnise köhaga tasub kasutada abistavaid vahendeid röga lahtistamiseks, väikelastele, kes ei oska röga välja köhida, sobib rinnale määrimiseks hanerasvasalv, aga on ka teisi rindkerele määritavaid palsameid. Samuti leevendab lapse enesetunnet inhalaatori kasutamine, mis aitab niisutada limaskesti ning veeldada sekreeti.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee