(PantherMedia / Scanpix)

Õnnelikel inimestel on harjumusi, mis muudavad nende igapäevase elu mõnusamaks. Kõik need tegevused  lisavad päevadele tähendusrikkust ja motiveerivad tegutsema. Mis siis muud, kui tuleb õnnelikest inimestest eeskuju võtta ning oma heaolu teadlikult parandada!

Seda enam, et positiivse psühholoogia isaks nimetatud Ameerika teadlane Martin Seligman väidab, et 60% ulatuses määravad meie õnnetunde geenid ja keskkond, kuid ülejäänud 40% on inimese enda teha.

Huffington Post vahendab uuringuid, mis toovad välja, mis inimestele nende hinnangul kõige suuremat rahuldust pakub. Ilmnes, et inimest ei tee õnnelikuks naudingute jahtimine. Need on vaid kirsiks tordi peal rahulolevas elus, mis rajaneb tähendusrikkuse ja hõivatuse poole püüdlemisel.

Seega - õpime õnnelikelt inimestelt!

Õnnelikud naeratavad siiralt. Väljaandes Academy of Management Journal ilmunud uurimus kinnitab, et isegi kui sa pole heas tujus, teeb mõte mõnele positiivsele asjale ja selle üle naeratamine sind õnnelikumaks. Kuid naeratus peab olema siiras: uurimus näitas, et võltsnaeratus ebameeldiva emotsiooni ajal võib su tuju veelgi rohkem rikkuda.

Õnnelikud on vintske vaimuga. USA psühholoog Peter Kramer väidab, et depressiooni vastand pole mitte rõõmust säramine, vaid vastupidavus. Õnnelikud inimesed oskavad läbikukkumistest taastuda. Vastupidavus on nagu polster, mis pehmendab elus vältimatuid tagasilööke. Nagu ütleb Jaapani vanasõna: "Kuku seitse korda ja tõuse kaheksa korda püsti."

Õnnelikud püüavad õnnelikud olla. Jah, nii lihtne see ongi – juba ainuüksi püüe õnnelik olla võib emotsionaalset heaolu tõsta. Nõnda väidavad kaks artiklit, mis hiljuti avaldati ajakirjas Journal of Positive Psychology. Kõige kõrgem positiivse meeleolu tase oli uurimustes neil, kes aktiivselt üritasid end õnnelikumana tunda.

Õnnelikud hindavad oma saavutusi. Tähtis on suurte võitude üle rõõmustada, kuid õnnelikud inimesed hindavad ka väikseid saavutusi. Kui vaevume märkama asju, mis meil korda lähevad, tähendab see, et saame päeva jooksul palju väikesi preemiaid. See aga turgutab tuju. Kui muidu ei oska, rõõmustada kasvõi selle üle, et kohvikus täidetakse su tellimus täpipealt.

Õnnelikud naudivad lihtsaid rõõme. Täiuslik jäätisetuutu. Lustlikult saba liputav koer. Õnnelikud inimesed märkavad selliseid lihtsaid rõõme. Uurimuste andmeil tunnevad üleüldist elurõõmu enim need, kes peavad väikesi asju oluliseks ning on nende eest tänulikud.

Õnnelikud on helded. Ehkki ööpäevas on vaid 24 tundi, pühendavad õnnelikud inimesed osa neist heategevusele. See teeb heategijale endalegi head, sest vabatahtlik töö mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

Õnnelikud lubavad endal ajataju kaotada. Kui oled keskendunud tegevusele, mis on ühtaegu proovilepanev, virgutav ja tähendusrikas, kaovad aeg ja ruum. Tekkinud seisundit nimetatakse flow’ks ehk voogamiseks või kulgemiseks. Rõõmsa meelelaadiga inimesed püüavad seda õndsalikku voogamist aina uuesti kogeda. See pühib mured meelest ning aitab end edukana tunda. Flow-seisundi tekkimiseks peab inimene pidama tegevust vabatahtlikuks, meeldivaks (sisemiselt motiveerivaks), ning see peab nõudma mingit oskust ja panema proovile (aga mitte ülemäära), selged sihid peavad olema suunatud edule.

Õnnelikud eelistavad lobale tõsisemat vestlust. Lobisemises pole midagi halba, kui seda aeg-ajalt teha, kuid eluga rahulolu tekitab siiski vestlus teemal, mis sind haarab. Ajakirjas Psychological Science ilmunud uurimus näitas, et suuremat rahuldust tunnevad need, kes osalevad tuumakamas arutelus, mitte ei räägi tühjast-tähjast. "Kahetsen, et mul polnud julgust oma tundeid avaldada" – see on muuseas surijate üks viiest kibedaimast kahetsusest.

Õnnelikud kuulavad tähelepanelikult. Kuulamisoskus tugevdab inimsuhteid ning on tee suuremat rahuldust pakkuvate kogemuste juurde. Hea kuulaja võib vestlusest lahkuda tundega, et tema juuresolust on kasu olnud. See tunne aga on inimese heaoluga tihedalt seotud.

Õnnelikud suhtlevad silmast silma. Küll on mugav semudele SMSe saata või nendega Facebookis vestelda! Ent kui sõidad riigi teise otsa, et toredat inimest silmast silma näha, pakub see sulle hoopis suuremat rahuldust. Inimesel on tungiv vajadus ühtekuuluvust tunda. Lähedane läbikäimine sõpradega seda võimaldabki. Sotsiaalmeedia aitab meil küll üksteisega ühendust hoida, kuid ei paku võimalust füüsiliselt puudutada. Kuid just füüsiline puudutus on see, mis uurimuste andmeil suurendab heaolutunnet ja peletab ärevust.

Õnnelikud kulutavad raha teiste peale. Ehk on tõesti võimalik raha eest õnne osta? Ajakirjas Science avaldatud uurimuses leiti, et raha kulutamisel teiste inimeste peale on õnnetundele rohkem mõju kui raha raiskamises iseenda peale.

Õnnelikud vaatavad elu päikselise poole pealt. Uurimused on näidanud, et optimism mõjub tervisele hästi – vähendab stressi, tõstab valutaluvust ning pikendab südamehaigete elu. Niisiis, kui eelistad vaadata elu päikselise poole pealt, langetad valiku tervise ja õnne kasuks. Seligman võtab selle oma populaarses raamatus "Õpitud optimism" kokku järgnevalt: "Pessimiste iseloomustav joon on see, et nad kalduvad uskuma, et halvad sündmused kestavad kaua, õõnestavad kõiki nende tegemisi ning on nende endi süü. Optimistid mõtlevad nendesamade eluhoopide alla sattudes ebaõnnest hoopis teistpidi. Nad kalduvad uskuma, et lüüasaamine on üksnes ajutine tagasilöök, et selle põhjused piirduvad vaid selle konkreetse juhtumiga. Optimistid usuvad, et lüüasaamine pole nende süü – selle kutsusid esile asjaolud, viltuvedamine või teised inimesed. Sellised inimesed ei lase lüüasaamisel end kõigutada. Halva olukorraga silmitsi seistes võtavad nad seda proovilepanekuna ning pingutavad tugevamini."

Õnnelikud lülitavad end välja. Irdumine meie ülielektroonilisest võrku ühendatud maailmast – olgu siis mediteerimisega, arvutiekraanile seljapööramisega või elektroonika väljalülitamisega – suurendab õnnetunnet. Uurimused on tõestanud, et mobiiltelefoniga rääkimine võib tõsta vererõhku ja stressitaset, tundidepikkust arvutiekraani jõllitamist seostatakse depressiooni ja väsimusega. Tehnika ei kao kuhugi, aga kui sa sellest vähemalt mõneks ajaks lahti ütled, saab su aju võimaluse end uuesti laadida ja taastuda. See omakorda suurendab vaimuvintskust ja füüsilist vastupanuvõimet.

Õnnelikud usuvad millessegi kõrgemasse. Teadlased on leidnud seose religioossete ja spirituaalsete praktikate ning elurõõmu vahel. Jumalateenistustel ilmutatakse tänu, kaastunnet ja ligimesearmastust – selline käitumine suurendab õnnetunnet. Usk millessegi kõrgemasse aitab anda elule konteksti ja tähendust. Regulaarne mediteerimine ja usurituaalid võimaldavad endasse süüvida ja sisendavad rahu.

Õnnelikud käivad õues. Kui tunneme, et toss on väljas, sirutame pahatihti käe kohvitassi järele. Ent uuringud tõestavad, et targem oleks loodusesse minna. Huvitaval kombel on optimaalne välistemperatuur õnnetunde tekkeks 13,9 °C, selgus jaapanlaste uurimusest. Ja - juba ainuüksi 20minutilisest jalutuskäigust piisab!

Õnnelikud naeravad. Naer on  võimas ravim. Teadlased on tõestanud, et tubli vatsatäis naeru vallandab ajus õnnehormoonid, mis aitavad paremini taluda nii valu kui ka stressi. Muuseas, naer võib ka treeningut asendada. Keha reaktsioon korduvale naerule sarnaneb korduvate võimlemisharjutuste mõjuga. Ning nagu trenn, võib ka naer tugevdada immuunsüsteemi, talitseda söögiisu ja alandada halva kolesterooli taset.

Õnnelikel on hoogne samm. Kas oled märganud, et õnnelikel inimestel on omamoodi kõnnak? Florida Atlantic University psühholoog Sara Snodgrass on seda teaduslikult tõestanud. Ta palus katses osalejatel kolm minutit jalutada. Pooltel katsealustel lasti astuda pika sammuga, pea püsti ja käed hoogsalt edasi-tagasi liikumas. Nemad tundsid end pärast jalutuskäiku õnnelikumalt kui teine rühm, kel oli palutud astuda lühikeste ja lohisevate sammudega ning oma jalge ette vaadata.

Õnnelikud kuulavad rõõmsat muusikat. Teaduslik uurimus on näidanud, et muusika võib ärevuse vähendamisel olla sama efektiivne kui tunnine massaažiseanss. Ent tähtis on valida õiged meloodiad. Teadlased on leidnud, et rõõmus või kurb laul võib kujundada meie hoiakut maailma suhtes. Ühes eksperimendis palusid teadlased katsealustel muusikat kuulates otsustada, millised näod on rõõmsad, millised kurvad. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis