Apteeker

Mis võib põhjustada väsimust, närvilisust ja halba und? 

Silja Paavle, 24. märts 2017, 11:30
Mandlid on heaks magneesiumiallikaks.  PantherMedia / Scanpix
Kui inimene kurdab jalakrampide üle, tunneb kroonilist väsimust, on tihti närviline ja kannatab ebakvaliteetse une all, võib kõigi nende murede põhjustajaks olla magneesiumipuudus, räägib Apotheka proviisor Merle Niglas.

Tänapäeva hektilise elutempo juures on magneesiumidefitsiit täiskasvanute hulgas laialt levinud. Hinnanguliselt kannatab magneesiumipuuduse all koguni 80% täisealisest elanikkonnast. Samas on tegemist ühe olulisema mineraalainega meie kehas, mõjutades ligi 300 ensüümi tööd, mis reguleerivad mitmeid biokeemilisi reaktsioone ja mille puudust seostatakse näiteks suurenenud südamehaiguse riskiga, vererõhutõusu, diabeedi, osteoporoosi ja ainevahetushäiretega.

Samal teemal

Magneesiumivajadus sõltub oluliselt inimese enda eluviisist, vanusest ja aktiivsusest.

Füsioloogiliste eriseisundite korral on inimese magneesiumivajadus suurem. Kindlasti vajavad magneesiumi toiduga saadavast päevasest tavahulgast natuke rohkem rasedad, imetavad emad, kiires kasvufaasis lapsed, eakad ja võistlussportlased.

Osaline magneesiumivaegus võib kujuneda ka mõnede haigusseisundite, näiteks pikaajalise kõhulahtisuse, kestva oksendamise, rasvumise, suhkurtõve, nälgimise, alkoholismi, maksatsirroosi, peensoolekahjustuste, pankreatiidi ja insuldi tagajärjel. Selle tunnusteks võivad olla väsimus, lihasenõrkus ja -värinad, spasmid, südame arütmia, koordinatsioonihäired, närvilisushood, unehäired, luukoe nõrkus või osteoporoos.

Kui palju on organismil magneesiumit vaja?

Soovitatav päevane kogus magneesiumit on naistel 300 mg ja meestel 350 mg. Euroopa Toiduohutusamet on kinnitanud magneesiumitarbimise ohutuks ülempiiriks alla 1-aastastel 80 mg, 1–3 aastastel 160 mg ning 3–10 aastastel lastel 230 mg. Sportlaste päevane magneesiumivajadus on lausa 500–800 mg, kuna nad kaotavad seda elutähtsat mineraali higistades. Keskmise aktiivsusega inimese magneesiumitarbimise päevane ülempiir on 700 mg – kui seda ületada, tekib kõhulahtisus, mis viib omakorda ülejäänud mineraalained kehast välja.

Magneesiumi saab manustada nii seespidiselt – tablettide, imemistablettide, kihisevate tablettide, kapslite ja pulbrite abil kui ka välispidiselt, määrides nahale magneesiumigeeli või pihustatavaid õlisid. Samuti kiidavad apteegikülastajad magneesiumihelbeid, mida lisatakse vanniveele või millega tehakse jalavanne. Magneesiumiõlisid on erinevaid, mistõttu tasub nende valikul hoolega mõelda, mille jaoks täpsemalt magneesiumi vaja on – kas on probleeme närvilisusega, jalakrampidega või hoopis liigesevaevustega.

Hea oleks manustada magneesiumi koos B6-vitamiiniga, sest see aitab kaasa magneesiumi toimele, seega on eriti soovitatav valida just selline preparaat.

Leidub paljudes toiduainetes

Tasub teada ka seda, et magneesiumi viivad kehast välja alkohol, liigne kaltsium, rafineeritud ja töödeldud toit ja diureetikumid – näiteks kohv.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee