(PantherMedia / Scanpix)

Kuigi sageli kurdetakse vastiku higihaisu üle, tasub teada, et higi on oma olemuselt lõhnatu. Haisema panevad higi aga bakterid, mis sinna satuvad. Nende tekkimise põhjused võivad sind üllatada.

Esmalt atsub teada, et inimese keha eritab kahte liiki higi – ekriini ja apokriini.
 
Ekriin on värvitu ja lõhnatu ning sisaldab vett ja soola. See tekib kogu kehal ja jahutab seda palavuse korral ning ei lõhna kunagi ebameeldivalt.
 
Akorpiin sisaldab aga rasvu ja valke. Esialgu on seegi lõhnatu, kuid kuna keha tekitab seda näiteks kaenlaalustes ja jalgades, satuvad sinna bakterid ning see hakkab haisema.
 
Siin on välja toodud kaheksa üllatavat ja vähemüllatavat põhjust, miks tekib haisev higi.
 

1. Puudujäägid hügieenis. Kui inimene end korralikult ei pese, hakkab ta igal juhul higi järgi haisema.

2. Vürtsika toidu söömine. Vürtsikate toitude söömine paneb keha eritama väävlit sisaldavaid gaase ning see haiseb. Kui oled söönud näiteks karrit, küüslauku või sibulat, võid isegi kuni 24 tundi ebameeldivalt haiseda.

3. Sul on stress. Stress paneb inimesed veel rohkem higistama ning see soodustab ka haisu teket.

4. Sa ei kuivata end pärast pesemist. Nendes piirkondades, mis jäävad kuivatamata ja kuhu higi ligi ei pääse, hakkavad arenema bakterid.

5. Pärilikkus. Jah, ka kehalõhnu mõjutavad geenid ehk sa võid oma esivanematelt saada ka liiga aktiivsed higinäärmed ning ebameeldivalt haiseva higi.

6. Liha söömine. 2006. aastal Tšehhis läbi viidud uuringu andmeil lõhnavad lihasööjad tugevamini kui taimetoitlased.

7. Mees olemine. Teadlased väidavad, et meeste ja naiste higi lõhnab erinevalt. Naiste higis on palju väävlit, meeste higis aga rasvhappeid. Viimane paneb higi vängemini haisema.

Jaga artiklit

17 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis