Perearsti nõuandetelefoni 1220 projektijuhi Klarika Kallikormi sõnul nõustatakse valdavalt kergemaid tervisemuresid, kuid esineb ka juhtumeid, mis eeldavad erakorralise meditsiini sekkumist. ( Tõnu Tunnel)

2016. aastal helistati üleriigilisele perearsti nõuandetelefonile 1220 ühtekokku 240 464 korda ehk keskmiselt sai abi 657 helistajat päevas.

0,5% kõnedest suunati vältimatu abi saamiseks Häirekeskusele, 6,9% helistajatel soovitati pöörduda haigla valvetuppa ning 8,4% helistajatest said soovituse pöörduda tervisemurega pere- või eriarsti poole. 84,2% juhtumitest leidsid perearstitelefoni nõustajate abiga helistaja koduseid võimalusi kasutades lahenduse.

Perearsti nõuandetelefoni 1220 projektijuhi Klarika Kallikormi sõnul nõustatakse valdavalt kergemaid tervisemuresid, kuid esineb ka juhtumeid, mis eeldavad erakorralise meditsiini sekkumist. „Selleks oleme Häirekeskusega igapäevaselt operatiivselt kontaktis ja saame mõne sekundiga kõne 112-le suunata, kui on selge, et helistaja tervislik seisund viitab kiire abi vajadusele,“ ütles Kallikorm.

Häirekeskuse meditsiinivaldkonna juhi Margit Kallase sõnul aitab hea koostöö perearsti nõuandetelefoniga aidata inimesi olukordades, kus kiirabi väljasaatmist ei pruugi vaja olla. „Möödunud aastal suunasime perearsti nõuandetelefonile ligi 25 000 Häirekeskusesse helistajat, kelle seisund ei vajanud kiirabi väljasõitu. Julgustame inimesi kergemate tervisemurede korral kõigepealt nõu pidama perearsti nõuandetelefoniga 1220, kust suunatakse kõne vajadusel 112-le kiirabi väljasaatmiseks,“ selgitas Kallas.

Kuna tervisemured tabavad inimesi sageli ootamatult, on nõuandetelefon hea võimalus professionaalse abi saamiseks olenemata kellaajast või helistaja asukohast. „Nõuandetelefonile pöördumine on praktiline lahendus sellistel juhtudel, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaega või puhkusereisil viibides. Samuti on tõusmas nende helistajate osakaal, kes on töö tõttu kolinud Soome või mujale välismaale elama,“ ütles Kallikorm.

Perearsti nõuandetelefonile saab helistada ka numbril +372 634 6630 nii Eestist kui ka välismaalt. Kõne puhul kehtib helistaja paketipõhine kõnetariif.

Igapäevaselt nõustatakse inimesi ka ravimite kasutamisega seoses ja selgitakse Eesti tervishoiusüsteemi korraldust. Kuna nõuandetelefoni teenus on anonüümne, siis helistatakse tihti ka erinevate delikaatsete tervisemurede pärast. Sageli vajavad tuge ka lapsevanemad väikelaste terviseküsimustes.

Nõustajate toetamiseks on nõuandetelefoni teenusel kasutusel ka meditsiiniline algoritm. „Nõustaja saab helistaja kirjeldatud sümptomid sisestada algoritmisüsteemi, mis annab viited võimalikule haigusele,“ selgitas Kallikorm. Viiteid konkreetsetele haigustele nõustajad aga ei jaga, sest diagnoosi anonüümsele helistajale telefoni teel panna ei tohi ega ka ei saa. „Aga me saame soovitada pere- või eriarsti poole või haigla valvetuppa pöördumist, et neid sümptomeid kontrollida,“ lisas ta.

Perearsti nõuandetelefon  töötab ööpäevaringselt ja helistajaid nõustavad kogenud pereõed ja erakorralise abi osutamise kogemusega õed ning arstid nii eesti kui ka vene keeles. Nõuandetelefoni nõustajad aitavad analüüsida tervise seisukorda ja annavad tegutsemisjuhised esmaseks abiks. Lisainfo: www.1220.ee

Jaga artiklit

4 kommentaari

M
miina  /   21:44, 30. märts 2017
no ma parem helistan anonüümselt kui saan oma perearstilt kiruda nii läbi lillede kui loll ma olen,aga kui tark olen siis pööritab silmi ja on tige et olen temast targem
O
oooo  /   14:39, 30. märts 2017
Eile õhtul kärkis televisioonis üks Tartu prokurör, et arst oli haigele sinise lehe või retsepti kirjutanud haiget NÄGEMATA ja saab kriminaalsüüdistuse. Ettevaatust, perearstid! Mis sellest, et olete selle inimese kauaaegne arst ja teate nägematagi, mis tal viga ja kas haige. See vist oligi perearstinduse esialgne mõte,

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis