Keha

PUUGIAEG: 95% vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitsekilbi 

Geidi Raud, 5. aprill 2017, 15:20
 PantherMedia / Scanpix
2000 aasta jaanuaris haigestus puukborrelioosi seitse inimest, veebruaris kaheksa. Tänavune statistika on aga võrreldes 17 aasta taguse ajaga sootuks jahmatav – juba jaanuaris registreeriti 50 borrelioosijuhtu, vastlakuul 29.

Talvine rekord püstitati 2012. aastal, mil jaanuaris nakatus puukborrelioosi 65 inimest. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri edastas, et borrelioosi statistika muutumise taga võib näha teadlikkuse muutust ja diagnostika võimaluste paranemist.

Samal teemal

Mõnel aastal on haigestumise mõjutajaks ka ilm, sest hiljutised temperatuurinäidud pole sugugi talvele kohased. “Enamasti aga on talvekuudel borrelioosi avastamise puhul tegemist venima jäänud haigusega - puuk on inimest tegelikult nakatanud varem, aga inimene on oma avaldunud terviseprobleemidega arstini jõudnud hiljem,” lisas Saluri.

Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets selgitas, et puukborrelioos on bakterhaigus, mida põhjustab korgitserikujuline bakter nimetusega spiroheet. “Haiguse esmast kliinilist pilti iseloomustab kõige sagedamini lokaalne iseloomulik nahalööve, mis avaldub 60–80 protsendil juhtudest. Erüteem, mille läbimõõt on üle 5 cm, tekib mõni päev kuni 30 päeva pärast puugi rünnet. See võib olla valulik, sügelev või üldse mitte häirida. Harva kaasneb palavik, üldine halb enesetunne, peavalu või uimasus,” kirjeldas doktor borrelioosi sümptomeid. Puukborrelioosi vastu vaktsineerida ei saa.

Ravimatut entsefaliiti tuleb ennetada

Küll saab aga end kaitsta borrelioosi suurema ja õelama venna – puukentsefaliidi eest. Puukentsefaliiti haigestumist aasta esimesel kolmel kuul Eestis registreeritud pole. Üldjuhul avalduvad aasta esimesed entsefaliidijuhud mais ja juunis. Aprillis registreeriti entsefaliit ühel korral 2001. aastal ja 2010. aastal.

Maimets rääkis, et puukentsefaliit on viirushaigus, mida põhjustab flaviviiruste hulka kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on tohtri sõnul kaks-kolm nädalat, kõige enam neli nädalat. “Peiteaja järel tekib palavik, üldine halb enesetunne, peavalu, iiveldus ja oksendamine, kuid tunnused kaovad mõne päeva jooksul.” Sellega aga haigus puugi poolt puretud inimese piinamist ei jäta. “Uus palaviku tõus tekib keskmiselt kaks kuni kaheksa, aga ka kuni 20 päeva hiljem. Siis lisanduvad närvisüsteemi kahjustuse nähud,” märkis Maimets.

Doktor rõhutas, et puukidega levivate infektsioonide ennetamine seisneb vaktsineerimises ning enda ja kaaslaste kontrollimises ja puukide eemaldamises.  “Kasutada võib ka repellente, millega saab töödelda riideid ja mida võib määrida tervele nahale.”

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, puukentsefaliidi vastu ravi ei ole. Seda enam tuleks entsefaliidi puhul tegeleda selle ennetamisega – puukentsefaliidi vastu võib vaktsineerida aasta läbi.

Terviseamet rõhutab, et vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Riskirühma kuuluvad aga ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. “Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad,” loetletakse Terviseameti koduleheküljel.

Umbes 95 protsenti vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.

Leidub aga inimesi, kes mingil veidral põhjusel vaktsiinidesse ei usu, öeldes, et need on mürgised ja hoopiski kahjustavad organismi selle kaitsmise asemel. Doktor Maimets rõhutab, et selliseid vandenõuteooriaid ei tohi tõe pähe võtta. “Tavaliselt jõuame sellise informatsiooni päritolu uurides selleni, et naised saunas rääkisid.” Kõrvalmõjusid puukentsefaliidi vaktsiinil aga tegelikkuses praktiliselt polegi. “Vahel on süstekoht pisut valulik, mis on aga positiivne ja näitab, et vaktsiin toimib,” ütleb tohter.

Puugitõbede statistika

Puukentsefaliidi vastu vaktsineeris end 2016.  aastal 11661 inimest, neist 7190 olid täiskasvanud, 520 vanuses 15-17 ja 3951 kuni 14-aastased lapsed. Kordusvaktsineerimisi tehti möödunud aastal 14254.

2016. aastal haigestus puukentsefaliiti 81 inimest. Kõige rohkem haigeid oli Tallinnas: 20. Pärnumaal registreeriti 14 puukentsefaliidi juhtumit, Tartumaal 12 ja Harju maakonnas 10. Jõgevamaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal 2016. aastal entsefaliiti ei esinenud:

Võrreldes 2015. aastaga on haigestumine puukentsefaliiti vähenenud 30,2 protsendi võrra. 2015. aastal registreeriti Eestis 116 puukentsefaliidi haigusjuhtu. Borrelioosi haigestumine aga tõusis: kui 2015. aastal regisrteeriti 1402 puukborrelioosi haigestunut, siis 2016. aastal 1420.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee