Haigekassa

Kas oled üks neist, kes sissetuleku või töökoha kaotuse hirmus sammub pooltõbisena tööpostile? Haigekassa makstav haigushüvitis on küll aasta-aastalt suurenenud, aga selle põhjuseks pole siiski töötajate mõistlikum tervisekäitumine, vaid kindlustatute arvu ja palganumbrite kasv.  

"Mida suurem on riigis tööhõive, seda enam on inimesi, kes vajavad aeg-ajalt töövõimetushüvitisi," ütleb Liis Hinsberg, haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsioonitalituse juht. "Oluline on muidugi arsti veendumus, et inimene vajab töölt vabastust." 

Väevõimuga koju? 

"Ega väevõimuga kedagi haiguslehele saa sundida, mina võin ainult tungivalt soovitada," tõdeb perearst Sirje Saarniit. Mõistagi ei kiida arst tõbisena tööleminekut heaks, sest viirusinfektsiooni korral võivad nakatuda ka kolleegid ja teiseks teeb inimene ka endale liiga.

"Samas: tänapäeva tööandja ei palka enam kuigi palju tööjõudu ning igast töötajast tahetakse võtta maksimum. Kui keegi on haige, ei olegi tal ehk asendajat. Ja niigi koormatud kolleegid saavad veel lisatööd," mõistab Saarniit põhjusi, miks inimesed põdurana tööle kipuvad.

Mõnel juhul on üldteada, et ülemus paneb töölt puudumist pahaks ning vaikival kokkuleppel tervisehädadest ei räägita.

"On üksikuid patsiente, kes meie arvates küsivad ehk liiga sageli haiguslehte ja kelle puhul võib kahtlustada hoopis alkoholi liigtarvitamise probleemi," märgib perearst. Samas kohtab neid tema sõnul palju harvem kui inimesi, kes väidavad, et ei saa endale haigeks jäämist lubada.

Tõsise ja pikaajalise haiguse korral muidugi inimene kojujäämisele vastu ei puikle ega jaksagi tööd teha, möönab arst. Aga just külmetushaigusest ja viirusinfektsioonist loodab suur osa inimesi n-ö püstijalu jagu saada.

Teatavasti ei saa suur osa töötajatest kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist – tööandjal on kohustus maksta töötajale vähemalt 70 protsenti tema keskmisest töötasust 4.–8. haiguspäeva eest ning alates üheksandast päevast hakkab hüvitist maksma haigekassa. 

FIE saab raha üheksandast päevast 

Sellest aastast aga on tööandjal õigus (mitte kohustus!) maksta töötajatele haigushüvitist alates teisest haiguspäevast, kusjuures nende kahe päeva eest makstud hüvitiselt ei pea tasuma sotsiaalmaksu. Summa suuruse otsustab tööandja.

Kindlustatud isikul on õigus saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud päevani, kuid mitte üle 240 järjestikuse kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikuse päeva mõne muu haiguse korral kalendriaastas.

Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise aja kohta, töövõimetuslehe võib arst vajadusel anda ka pikemaks ajaks. Aga näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist alates 9. töövabastuse päevast, esimese kaheksa päeva eest FIE hüvitist ei saa.

Statistika näitab, et kõige enam viibib töötajaid haiguslehel veebruarist aprillini. 

LUGEJA KÜSIB: kas tööandjal on kohustus anda ­tervisepäev, kui soovin arstil käia? VASTAB: tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna. 

Ehkki kehtivad seadused ei näe ette tervisepäevade andmist, võib iga tööandja kehtestada tingimused, millisel juhul neid võib saada. Tegemist on tööandja n-ö soodustusega.

Aga teatud juhtudel lubab seaduski töötajal nõuda vaba aega, nii et mõistliku aja eest säiliks ka keskmine töötasu.

Töölepingu seaduse (TLS) § 38 ja § 42 alusel on inimesel õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega juhul, kui eksisteerib tema isikust tulenev põhjus, miks ta ei saa tööd teha või kui temalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Arsti vastuvõtul käimine on TLSi seletuskirjas sellise õigustatud juhuna ka välja toodud.

Tööajast arsti juures käimist peab tööandja võimaldama juhul, kui on tegemist ootamatu haigestumisega või siis, kui töötaja ja arsti tööaeg kattuvad.

Ühesõnaga olukorras, kus inimesel pole ­võimalik seda töövälisele ajale nihutada. Sel ­juhul tuleb töötajale maksta TLS § 38 kohaselt ka keskmist töötasu. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, mida saab lugeda mõistlikuks ajaks – kas selleks, et töötaja käiks tund-kaks arstil, peab ikka andma vaba päeva?

Seepärast tasub vaba aja andmise tingimused töökorralduse reeglites täpselt lahti kirjutada

Kes saab haigushüvitist? 

  • Haigushüvitist makstakse alates haigestumise 4. päevast (või alates 2. päevast, kui tööandja soovib).
  • 4.–8. päevani maksab tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust.
  • 9. päevast hakkab maksma haigekassa. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
  • Raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigekassa 70protsendilist haigushüvitist alates 2. päevast;
  • Alla 12aastase lapse põetamisel makstakse hüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.

(Allikas: Haigekassa)

Jaga artiklit

22 kommentaari

S
ss  /   15:20, 27. apr 2017
haigena ei tohi tööl käia
sellega nakatad teisi ja kui on ikka palavik ka ega siis ei suuda küll tööd teha
isegi nohu on nakkav
meie töö juures saadetakse kohe haiged töötajad koju
see,et sa kaotad mõne tööpäeva kaalub alati üles selle aja kui pärast pead pikalt kodus olema
L
lol  /   15:01, 27. apr 2017
päris loll peaks olema, et üldse sellise venemeelse valitsuse jaoks orjata ja veel ametlikult.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis