Apteeker
(PantherMedia / Scanpix)

Päike tekitab küll rõõmu, kuid ei tohi unustada, et UV-kiirguse üledoos mõjub nahale kahjulikult. Apotheka proviisor Catri Valner annab nõu, kuidas päikesekreemi õigesti kasutada.

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne päikese käes viibimine võib kahjustada nahka ja silmi ning tuua kaasa immuunsüsteemi probleeme. Samas sünteesib nahk ultraviolettkiirguse toimel D-vitamiini, mis tagab immuunsüsteemi normaalse toimimise, luukoe arengu, vere hüübimise, südamelihase ja närvikoe töö. "Nii et päikest tasub nautida, ent samas tuleb end ka päikese negatiivsete mõjude eest kaitsta," rõhutab Valner.

Kui päikesekaitsevahendeid on olemas nii kreemide, õlide, päikesekaitsepulkade, huulepulkade, ihupiimade ja ka spreide näol, siis toodet valides tuleb ennekõike mõelda päikesekaitsefaktorile. "SPF võiks ka Eestis olla vähemalt 30, näol ja lastel kasutamiseks on aga mõistlik kasutada SPF 50," rõhutab Valner.

Enamikke päikesekaitsekreeme tuleb tema sõnul ühtlaselt ja õrnalt masseerides nahale kanda 15–30 minutit enne väljaminekut. Kindlasti ei tohi unustada kõrvu, huuli ja jalalabasid. "Seejuures ei aita ühekordne kasutamine –  kreemitamise protseduuri tuleb korrata vähemalt kahe tunni järel võis siis vahetult pärast ujumist ja tugevat higistamist," märgib proviisor.

Erinevad uuringud on tõestanud, et põletus saadakse tihtipeale ka sellepärast, et kehale määritakse liiga õhuke kiht kaitsekreemi. Täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub keskmiselt 45 grammi ehk vähemalt kolm supilusikatäit päikesekreemi. Üldiselt tuleb lähtuda põhimõttest, et pigem kanda nahale rohkem päikesekreemi kui vähe. Unustada ei tohi ka nägu ja huuli, kuhu võiks kanda spetsiaalselt selle jaoks loodud kõrge päikesekaitsefaktoriga päikesekreemi.

Valner lisab, et arvamus, nagu päikesekreemi tõttu pole võimalik soovitud jumet saavutada, on vale. "Vastupidi – päikesekreem muudab päevituse ühtlasemaks ja pikaaegsemaks. Kreem aitab melaniinil jaguneda ühtlasemalt ning vältida allergiate, pigmendilaikude, kortsude ja päikeseplekkide teket," sõnab ta.

Catri Valner tuletab meelde, et otsese päikese käes ei soovitata viibida päeval kella 12 ja 16 vahel ja mitte kauem kui 30 minutit. Päikese käes viibides tasub kasutada Smartsun käepaela, mis näitab saadud päikesekiirguse kogust ning annab aimu, millal on õige aeg päikesekreemi lisada või üldse päikese käest ära tulla.

Seejuures tuleb meeles pidada, et lapse nahk on täiskasvanu omast õrnem: alla 1-aastaseid lapsi ei soovitata seetõttu päikese käes hoida ning vanemad lapsed peaksid kasutama tugeva filtriga päevitustoodet (vähemalt SPF 30) ning olema lisaks kaitstud puuvillase riidega.

Üheksa soovitust ohutuks päevitamiseks

•      Päike on kõige intensiivsem kella üheteistkümnest neljani – väldi sel ajal intensiivse päikese käes olemist

•      Kasuta päikesekaitsekreemi iga päev

•      Kasutades UV-käepaela, millelt lihtsa värvimuutuse abil näha, millal tekib päikesepõletuse oht

•      Väldi päikesepõletust ja solaariume

•      Kaitse end riiete, mütsi ja korralike päikeseprillidega

•      Päikesekreemide säilivusaeg on 6-12 kuud, rohkem kui aasta avatud olnud kreem tuleks ohutuse mõttes minema visata

•      Kontrolli regulaarselt oma nahka ja sünnimärke ning lase vähemalt üks kord aastas arstil enda nahk ja sünnimärgid üle vaadata

•      Kui nahk hakkab sügelema või kipitama kohe pärast kreemi nahale panemist, on tegu lihtsalt ärritusega – allergia lööb välja alles mõne aja pärast. Proovi erinevaid tundlikule nahale mõeldud päikesekreeme kuni leiad endale sobiva.

•      Kasuta vähemalt SPF30 faktoriga kreemi, kui nahk on väga tundlik, siis veel suurema faktoriga.

Allikas: proviisor Catri Valner

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis