(PantherMedia / Scanpix)

Kuigi veganlus on erinevatel põhjustel järjest populaarsem ja juur- ning puuviljade söömine on kasulik, tõi Tallinna Lastehaigla pediaater Ülle Einberg tasakaalustatud toitumise konverentsil välja kümme põhjust, miks veganlus ei sobi lastele.

Lapse toiduenergia vajadus sõltub vanusest, soost, geneetikast ja liikumisest, kuid peaks koosnema 10-20 protsendi ulatuses valkudest, 50-60 protsendi ulatuses süsivesikutest ja 25-35 protsendi ulatuses rasvadest.

Lisaks pani lastearst Einberg südamele, et laps peab sööma segatoitu, mis tähendab, et kuni 25 protsendi peaks olema loomse päritoluga.

Veganlus ei sobi lastearsti sõnul järgmistel põhjustel:

1. Taimne toit on väikese toiduenergiaga – selleks, et saada kätte vajalik energiahulk, tuleb süüa suures koguses toitu, mis koormab piisavalt seedekulglat.

2. Asendamatu aminohapete puudus – taimsed valgud, mis tulevad kaunviljadest, sisaldavad lektiini. Kui süüa palju kaunvilju toorelt, võib see tekitada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, kõhulahtisust.

3. Valkude defitsiit – taimsed valgud on valdavalt seotud kiudainetega ja seetõttu seedeensüümidele raskesti kättesaadavad.

4. Oomega-3 rasvhapete defitsiit – oomega-3 rasvhapped on tähtsad kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta arenemisel

5. D-vitamiini defitsiit – D-vitamiini saab vaid loomsetest toiduainetest: kalaõli, maks, munakollane, või, pärm

6. B12 vitamiini defitsiit – B12 defitsiit viib kesknärvisüsteemi kahjustumiseni, tekitab krampe ja kehvveresust. Soolestiku mikrofloora on võimeline teatud koguses B12 vitamiini sünteesima, kuid omastamine on kaheldav.

7. Kaltsiumi defitsiit – kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest. Taimsest toidust imendub kaltsium vaid 30% ulatuses.

8. Raua defitsiit – rauapuudus tekitab rauavaegusaneemiat. Väikelastel on raua vajadus suur, samuti kiires kasvueas lastel ja naistel raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Teraviljas olev fütiin vähendab nii raua imendumist.

9. Joodi defitsiit – joodipuudus toob kaasa kilpnäärme talituse häired. Joodi sisaldavad jodeeritud sool, meresool, kalad, munad, piim ja piimatooted. Veganid söövad küll vetikaid, kuid joodisisaldus võib olla neis väga kõikuv.

10. Seleeni defitsiit – seleenil on oluline organismi immuunsuse reguleerimises, Seda saab küll läätsedes, hernestest ja seentest, kuid põhjamaade pinnases on seleeni vähe, siis on ka sellel pinnal kasvanud taime seleenisisaldus väike.

Jaga artiklit

5 kommentaari

K
Kaastunne  /   13:57, 15. juuni 2017
K
Kukuškin  /   05:16, 15. juuni 2017
Ükski loom ega lind pole ninasarviku dieedi tõttu ära surnud. Vaadake kui kiiresti ninasarvik jookseb!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis