3 kommentaari

O
oponent  /   17:57, 19. juuni 2017
Minus tekitas kahtlust see minuti pealt une aja mõõtmine. Ma ei tea, kuidas teistel on, aga mina ei jää magama paugupealt, nii nagu oleks nuiaga pähe saanud. Magama jäämine on päris pikaajaline protsess, kus teadvus hääbub sujuvalt pikema aja jooksul. Noh ikka kümneid minuteid vähemalt. Ja millist hetke selle magama jäämise ajal siis lugeda magama jäämise momendiks? Kontakt välismaailmaga kaob sujuvalt ja vähehaaval. Aga vaat ärkamine toimub küll paukselt. Alles näen und ja äkki plaks, olen ärkvel. Ei mingit sujuvat teadvuse taastumist.
M
maxs   /   07:57, 19. juuni 2017
Kas see on uue EL-i direktiivi vaikne peale surumine ,maga vähem ja pikendame tööaega.
  /   05:09, 19. juuni 2017
"Lühem uneaeg kui kuus tundi ja 48 minutit tähendas täielikku õnnetunde puudumist suhetes, pidevat muretsemist ja ei tükikestki tänutunnet," on kirjas 2000 osalejaga uuringu raportis.
ÕL ei väsi ka igasugust jura vahendamast. Teada on, et alla 6 tunni magamine võib pikas perspektiivis mõjutada üldist vaimset ja füüsilist seisundit, aga et lausa minuti pealt langeb liisk, kes on hea ja õnnelik ning kes on paha ja kuri, on pehmelt öeldes natsa väheusutav. Mingi tõetera võib asjal sees olla, aga ehk pigem see, et kuri, paha, närviline, stressis, üksik, õnnetu inimene magab vähem kui hea ja õnnelik inimene - esimene vähem kui 7 tundi ja viimane rohkem kui 7 tundi. See on tõlgendamise küsimus, aga mulle tundub, et hetkel on segi aetud põhjus ja tagajärg ning minuti pealt võiks mõõta ehk vahekorra pikkust, mitte magamist.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis