Terviseuudised

25 000 surma aastas: Euroopa Komisjon jätkab võitlust antimikroobikumiresistentsusega (3)

Silja Paavle, 29. juuni 2017, 13:39
„Antimikroobikumiresistentsus on järjest suurenev oht kogu maailmas ja kui me ei tõhusta praegu oma meetmeid ega pööra olukorrale piisavalt tähelepanu, võib see 2050. aastaks põhjustada rohkem surmajuhtumeid kui vähktõbi," ütles Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis.   Vida Press
Euroopa Komisjon võttis täna vastu uue tegevuskava, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse kasvava ohu vastu, mis põhjustab ELis 25 000 surma aastas ja tekitab igal aastal majanduslikku kahju 1,5 miljardi euro ulatuses.

 „Antimikroobikumiresistentsus on järjest suurenev oht kogu maailmas ja kui me ei tõhusta praegu oma meetmeid ega pööra olukorrale piisavalt tähelepanu, võib see 2050. aastaks põhjustada rohkem surmajuhtumeid kui vähktõbi," ütles Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis. Voliniku sõnul on eesmärgiks muuta Euroopa Liit parimate tavade piirkonnaks, millel on väärikas koht antimikroobikumiresistentsuse ülemaailmse tegevuskava kujundamisel üha enam põimuvas maailmas. Ning seda saab teha, kui ärgitada inimesi antimikroobikume inimeste ja loomade puhul mõistlikult kasutama, seiret tugevdama, andmete kogumist parandama ning ka teadusuuringuid parandama.

Samal teemal

Teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moerdas lisas, et antimikroobikumiresistentsus põhjustab tuhandeid surmajuhtumeid ja on märkimisväärseks koormaks ühiskonnale ja majandusele. "See on probleem, mida ükski riik ei suuda üksinda lahendada. Meil on vaja Euroopas teadustegevuses tõeliselt pingutada, et päästa inimelusid, loomi ja keskkonda. Seepärast on terviseühtsuse tegevuskava nii oluline – see tähendab teadusuuringute paremat koordineerimist, ELi liikmesriikide koostööd ning avaliku ja erasektori koostööd Euroopas ja väljaspool seda," sõnas ta.

Vastuvõetud tegevuskava aluseks on terviseühtsuse põhimõttel rajanev lähenemisviis, milles käsitletakse nii inimeste kui ka loomadega seotud resistentsust. Samal ajal võtab komisjon vastu ka kavaga seotud esimese algatuse ehk Euroopa Liidu suunised antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta inimtervishoius.

Kava sisaldab juhiseid antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks inimeste puhul. Suuniste adressaatideks on kõik osalised – arstid, meditsiiniõed, farmatseudid, haiglajuhid ja muud isikud, kes mõjutavad antimikroobikumide kasutamist. Suunised täiendavad nakkuste ennetamise ja tõrje suuniseid, mis võivad olla kehtestatud riigi tasandil.

Lisaks on kavaga ette nähtud enam kui 75 meedet, mis toetuvad kolmele põhisambale:

1. sammas: ELi muutmine parima tava piirkonnaks

Selleks on vaja paremat tõendusmaterjali, paremat koordineerimist ja seiret ning paremaid tõrjemeetmeid. Nende meetmetega toetatakse liikmesriike antimikroobikumiresistentsust käsitlevate riiklike terviseühtsuse tegevuskavade loomisel, rakendamisel ja jälgimisel kooskõlas 2015. aasta Maailma Tervishoiuassambleel võetud kohustustega. Komisjoni toetus hõlmab näiteks tõenditel põhinevate andmete esitamist koostöös komisjoni ametitega, ELi selliste rakendusaktide ajakohastamist, milles käsitletakse loomade, toidu ja inimestega seotud antimikroobikumiresistentsuse seiret ja aruandlust, vastastikuse õppe võimaldamist, uuenduslike ideede vahetamist ja konsensusele jõudmist ning liikmesriikide tegevuse kaasrahastamist antimikroobikumiresistentsuse probleemi lahendamisel. Tegevuskava on kavas laiendada, et see hõlmaks ka keskkonnaaspekte, mis on antimikroobikumiresistentsuse väljakujunemise ja leviku üks peamisi mõjureid.

2. sammas: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine

Teadusuuringuid hõlmava sambaga seotud meetmete eesmärk on edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, pakkuda väärtuslikku teavet teaduspõhiste õiguslike meetmete võtmiseks võitluses antimikroobikumiresistentsusega ning kõrvaldada teadmistes esinevad lüngad, mis on seotud antimikroobikumiresistentsuse rolliga keskkonnas. Komisjon teeb koostööd liikmesriikide ja ettevõtjatega, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, et lahendada bakterite, seente ja parasiitide antimikroobikumiresistentsuse probleemi. Erilist tähelepanu pööratakse WHO patogeenide erinimekirjale ning tuberkuloosile, HIVile/AIDSile, malaariale ja tähelepanuta jäetud nakkushaigustele.

3. sammas: üleilmse tegevuskava kujundamine

Arvestades, et tegevusvaldkonnad on kokku lepitud rahvusvahelisel tasandil, astub EL samme, et laiendada mitmepoolsete organisatsioonide kaasatust ja koostööd nendega ning tihendada koostööd probleemist kõige rohkem mõjutatud arengumaadega. Kuna EL on üks suurimaid põllumajandustoodete turge, saab ta võtta juhtrolli oma standardite ja meetmete juurutamisega, et võidelda koos oma kaubanduspartneritega antimikroobikumiresistentsuse vastu. Teadusuuringute valdkonnas toetub EL oma laiaulatuslikele rahvusvahelistele algatustele (Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlus ja ühise kavandamise algatus) ning jätkab tegevust antimikroobikumiresistentsust käsitleva tugevama, seotuma ning üleilmse ulatusega teaduskoostöö edendamisel.

Olulisemad teemaga seotud küsimused ja vastused neile leiad siit.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee