2
fotot

Lugu ilmus Naistelehes esmakordselt 12. juuli 2017.

Kõik, mida endale suhu pistame, kujundab meie tervist. Iga toit ja jook võib olla kehale nii mürk kui ka nektar sõltuvalt sellest, kui palju ja kuidas seda tarbida. Nii on ka tavalise joogiveega. Soovitusi, kuidas vett juues enda tervist toetada, mitte seda rikkuda, jagab ajurveda praktik Aet Sillaste.

Olen ise oma ellu ajurvedalikku elustiili tuues vee tarbimist aastatega väga palju muutnud. Joon enamasti keedetud jahutatud vett või siis keedetud sooja või kuuma vett. Toidu kõrvale ma vett ei joo. Lisaks algab minu hommik alati suure klaasi sooja veega. Miks ma nii teen?

Joo vett õigel ajal

Kõige olulisem on tarbida puhast vett. Puhtaimaks loetakse vihmavesi, mis on kogutud nõnda, et see pole maapinnaga kokku puutunud. Eriti puhtaks loetakse mitmendat päeva järjest sadanud vesi. Puhtuselt järgmine on allikavesi, mis tuleb otse maa seest. Vesi peab olema puhas, sest vee-element kannab inimese organismis edasi toitaineid ja ka haigusi. Kuna looduslikult puhast vett ei ole alati võimalik saada, soovitab ajurveda vett kindlasti eelnevalt keeta. Mitte isegi selleks, et nakkusi vältida, vaid et kehal oleks seda lihtsam omastada. Keetmata vee omastab organism kolme tunniga, keedetud ja seejärel jahutatud vee pooleteise tunniga ja kuuma vee 45 minutiga.

Koos toiduga võib tarbida ainult kuuma vett – väikeste lonksudena toidu vahele. Sellisel kujul soodustab vesi toidu seedimist. Loogika on lihtne: seedimine on meie kehas seotud tuleelemendiga ja kui tulele kõvasti vett peale visata, kustub see ära. Niisamuti kustutab liigne vesi seedetule ja toit jääb seedimata. Eriti halb on külm vesi, kuigi just seda enamasti igas toidukohas söögi kõrvale tuuakse ja juuakse. Peale seedeprobleemide väljendub külma vee tarvitamine ka naha tervises, sest nahk on seedimise peegel. Seega tuleks nahahaiguste korral oma veetarbimine kindlasti üle vaadata.

Ajurvedas on oluline rituaal juua hommikul pärast hambapesu ära klaas toasooja või sooja vett. See kogus üldjuhul ei imendu, vaid loputab läbi seedetrakti ja neerud, soe vesi paneb ka seedimise tööle. Samuti aitab see langetada kehakaalu, hoiab ära kareda kurgu tekke, astma ja tursed, aeglustab kortsude teket ja juuste hallinemist. Sooja vett tuleks juua mitte hiljem kui 30 minutit enne hommikusööki.

Vee joomine vahetult enne sööki aeglustab seedimist, soodustab lima teket organismis ja suurendab kehakaalu. Kohene vee joomine pärast sööki ummistab aga seedetrakti ja takistab toitainete imendumist. Eriti kahjulik on see peapiirkonna ja hingamisteede haiguste korral. Need on just seotud õhuelemendi tasakaalutusega – söögi järel vett tarvitades suurendad seda veelgi.

Joo sobiva temperatuuriga vett

Need, kelle kehas on rohkem soojust ja tuleelementi, võiksid juua jahedamat vett. Need, kel rohkem õhu- ja maaelementi, peaksid jooma sooja vett. Külm vesi on näidustatud vaid teatud terviseprobleemide, nagu peapöörituse, oksendamise, kõrvetistest tingitud seedimatuse, mürgituste ja ka ninaverejooksu korral. Mitte mingil juhul ei tohi külma vett tarbida anorektikud, astmaatikud, puhituse, kõhukinnisuse ning külmatunde ja luksumise all kannatajad. Vastunäidustatud on külm vesi ka pärast õliste toitude söömist. Samuti tuleks külma vee joomist vältida enne magamaminekut – see suurendab kehakaalu, sest külm vesi on oma omadustelt raske ja keha peab puhkamise asemel sellega toime tulema. Sama toimega on ka külmkapist võetud rohke vee- ja suhkrusisaldusega puuviljad, nagu arbuusid ja melonid.

Kuum vesi on kerge ja soodustab seedimist. Keedetud vesi on puhas, vaba kõigest, mis haigusi tekitab. See leevendab maoprobleeme, aneemiat, kõhukinnisust, puhastab organismi toksiinidest ja parandab uriini kvaliteeti. Lisaks sobib see neile, kellel on roietevahelises piirkonnas valusid. Soojast (mitte kuumast) veest tuleks hoiduda siis, kui on nälg, kui esineb tihti ninaverejookse ja mentaalset kurnatust või lihaskrampe.

Keedetud ja jahutatud vesi on samuti kerge seedida. See ei ummista vedeliku liikumise kanaleid, on väga hea mürgituste, peapöörituse, oksendamise, kõhulahtisuse, kõrvetiste, soolepõletike, kõhukinnisuse korral. See tasakaalustab absoluutselt kõiki kehatüüpe. Jäta vesi pärast keetmist kaanega nõusse ja lase jahtuda. Joo 12 tunni jooksul. Pärast seda muutub vesi juba raskemini seeditavaks ja selle head omadused kaovad. Samuti ei ole hea lasta veel õhuga kokku puutuda ja seda ühest nõust teise valada. Ka see muudab vee raskeks.

Eriti väärtuslikuks peetakse vett, mida on toidetud terve päeva päikesega ja terve öö kuuga. See tähendab, et vesi on jäetud kogu päevaks loodusesse päikese kätte ja ööseks kuu paistele katmata puhtasse nõusse laadima (seisma). Leia selleks võimalikult kõrvaline koht, et vesi ei saastuks. Laaditud vesi muutub pehmeks ja õliseks ning seda võib nimetada suisa nektariks, mis tasakaalustab kõiki kehatüüpe. See mõjub kehale noorendavalt, sest pärast niisuguse vee tarbimist saavad vedelikud kehas vabalt liikuda.

Joo vett mõõdukalt

Vett on tähtis tarbida ka õiges koguses. Indias küsis mu õpetaja minu tervist kontrollides, ega ma liiga palju vett joo. Tundub kummaline küsimus, kui väljas on pea 40 kraadi sooja. Loomulik, et sellises kliimas võetakse veepudel igale poole kaasa. Niisama, igaks juhuks ei ole vaja siiski vett juua, vaid ainult janu korral – keha enamasti ütleb, millal.

Koguste puhul arvestatagu samuti individuaalsete eripäradega: kui loodus on andnud rohkem õhuelementi ja kehas on liigselt kuivust, peaks jooma rohkem. Sellele, kelle kehas on rohkem raskust, esineb turseid või vaevab liigne kehakaal, võib aga kaks liitrit vett päevas saatuslikuks saada, sest see kurnab nii seedimist kui ka neerude tööd.

Muidugi tekib küsimus, kuidas oma keha jahutada, kui õues on palav ja külma vett ei tohi juua. Üks võimalus on teha suplus meres või järves, kuid janu kustutamiseks soovitan võimalusel siiski toasooja keedetud ja jahutatud vett. Selle sisse võib lisada jahutava toimega taimi, näiteks piparmünti, melissi, roosi kroonlehti, kummelit. Nii kustutad janu ja jahutad keha, kuid ei šokeeri seedesüsteemi suure temperatuurivahega. Kui su keha ükskord uued harjumused omaks võtab, hakkad juba alateadlikult igasuguseid külmi jooke vältima. Minu seedimist ja enesetunnet on veejoomisharjumuste muutmine märgatavalt parandanud.

Jaga artiklit

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis