(PantherMedia / Scanpix)

„Vees lõõgastumine on puhkus keskkonnas, kus on lihtne end argipäeva toimetustest välja lülitada ning nii vaimsetest kui füüsilistest pingetest vabaneda. Samuti on veemõnude nautimine veekeskustes aktiivne tegevus, mida saab harrastada aastaajast ning ujumisoskusest sõltumata,“ nimetab veekeskuste külastamise plusspooli Atlantis H2O Aquaparki & Viimsi SPA saunakeskuste müügijuht Tiiu-Tuuli Sulg.

Aura Keskuse teenindusjuht Luule Arras märgib aga esmalt, et veekeskuste teenuste spetsiifika võib laias laastus jagada kolmeks: lõõgastus- ehk spaateenused, elamus- ehk veepargiteenused ja spordi- ehk ujulateenused.

Vastavalt spetsiifikale erineb pisut ka klientuur, kuid igasugune vees olemine turgutab nii keha kui ka vaimu. Kui pole soovi teha vees midagi sportlikku, siis on hea ka niisama vees sulistamine. „Vees liigutades mõjub kehale veetakistus, inerts- ja üleslükkejõud. Liikumisel tekkinud pöörised mõjuvad aga masseerivalt,“ ütleb Arras.

Tiiu-Tuuli Sulg nendib, et eriti populaarne on veepargis sulistamine ja lõbutsemine just laste seas. „Liutorud, laine- ja ringvoolubassein ning teaduseksponaadid pakuvad palju lõbu ja avastamisrõõmu. Meie veepargis on eraldi väikelaste mänguala koos väiksema liutoru, ronimisala ja 20 cm sügava basseiniga pere pisematele,“ loetleb Sulg.

Veesporti võiks harrastada kaks korda nädalas

Kes soovib veekeskustes ka sporti teha, neil tasub pilk pöörata ujula poole. Järjepideva füüsilise koormuse saamiseks võiks ujumas käia kaks korda nädalas, leiab Sulg. Teisalt tõelised tervisespordi sõbrad alustavad iga päeva ujumisega.

Tiiu-Tuuli Sulg nendib, et ujumisoskus on eriti oluline just laste jaoks. „On ju ka riiklikus õppekavas sätestatud, et igale põhikooli lõpetanud lapsele tuleb tagada ujumisoskus,“ lausub ta. „Veekeskustes sulistades üldjuhul ujumisoskust ei omandata, selleks tuleks läbida juhendatud ujumistreening sportbasseinis. Kui kool lapsele ujumisõpetust ei paku, siis võiks iga vanem leida lapsele ujumise algõpetuse kursuse.“

Kui lapsel ujumine selge, siis on juba individuaalne valik, kas jätkata järjepidevate treeningutega või külastada veekeskusi eelkõige lõõgastumise eesmärgil, märgib Sulg.

Kes ujuda ei soovi, võib tegeleda vesiaeroobikaga, mis iseenesest ujumisoskust ei nõua. „Vesiaeroobika annab lihastele hea koormuse, samas on eeliseks, et vees treenimine ei koorma liigeseid,“ toob Sulg välja olulise plusspoole. Veekeskuste treeningute valik on üldiselt lai, nii et harrastada võib näiteks süvaveeaeroobikat, Aqua Zumbat ja SUPPAMA Fitmat treeningut. Viimase puhul on tegemist värske veekeskuste hitt-treeninguga, mille puhul harjutustest saadavale koormusele lisandub veepinnal tasakaalu hoidmise vajadus.

Veekeskus on ideaalne koht ka saunades lõõgastumiseks. „Kui treeningutesse jõuavad sportlikumad inimesed, siis niisama lõõgastuma aga erinevad inimesed vanusest ja sportlikust vormist sõltumata,“ sõnab Sulg.

Enne vette minekut tuleks end pesta!

Veekeskuste külastamisel kehtivad aga nii mõnedki reeglid.

Luule Arras sõnab, et veekeskusse tulles on peamine näidata välja austust iseenda ja kaaskülastajate vastu ning arvestada oma tervisliku seisundiga. Tiiu-Tuuli Sulg lisab, et äärmiselt oluline on isiklik hügieen. „Enne veemaailma sukeldumist tuleb end kindlasti korralikult pesta, samuti tuleks duši all loputada iga kord peale sauna,“ toonitab ta.

Sulg tunnistab, et kuigi veekeskustele on kehtestanud väga ranged nõuded, mida täitmata ei saaks tegutseda, kuuldakse sellegipoolest aeg-ajalt kaebusi, et kuskil võib basseinivesi must olla. „Vesi saab paraku reostuda ainult siis, kui külastajad hügieeninõudeid ei täida,“ osutab Sulg.

Saunalavale ei ole aga hea istuda klooriste ujumisriietega, sel puhul peaks kasutama käterätikut või istumisalust. „Veeparki külastades tuleks lisaks jälgida, et ujumisriietel ei oleks lukke, neete või muid metallist kaunistusi – need võivad kahjustada liutorusid. Tasub arvestada ka seda, et märgades ruumides võib olla põrand kohati libe ja jälgida, et lapsed ei jookseks,“ toob Sulg välja. Samuti on soovitav koju jätta ehted, et mitte riskida nende kaotsiminekuga.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis