(PantherMedia / Scanpix)

Võib-olla läks eelmise õhtu koosviibimine pikale. Võib-olla ei tahtnud uni tulla ja kui tuli, siis vähkresid, nägid halbu unenägusid, ärkasid higistades või segas su und mitu muud tülikat faktorit. Ja järgmisel päeval ei tahaks mitte mingi hinna eest voodist lahkuda ja terve tööpäev möödub uimases ja pahuras hägus. Kuidas teha nii, et unetule ööle järgneks natukesegi normaalne päev, kirjutab terviseleht Health.com.

Esiteks, ära anna järele kiusatusele äratuskella tirisemist edasi lükata. Vanamoodsa kellaga see nii lihtne pole, telefonikell võib aga iga viie või kümne minuti tagant automaatselt laulma hakata. Kuigi tahaks sisse magada, on tegelikult halva une järel kõige parem oma päevakava üldse mitte muuta. Kui magad hommikul kauem, ei pruugi sa jälle õhtul õigel ajal väsinud olla ja uneaeg jääb jälle lühikeseks.

Hea oleks pärast voodist tõusmist kohe natuke värsket õhku ja valgust saada. Kui sul pole oma aeda või rõdu, tee vähemalt aken lahti. Kui väljas paistab päike, parandab see su tuju ning vähendab melatoniini ehk unehormooni tootmist kehas. Eriti hea, kui ilm võimaldaks värskes õhus hommikust süüa.

Kohviga liialdada ei maksa. Selle mõju hajub hiljem ja ületarbimine ei tee head. Kui kohvijoomine on osa sinu hommikurutiinist, siis muidugi võta tassike, kuid mitte rohkem kui tavaliselt. Kui tunned päeva keskel, et väsimus tahab hirmsasti võimust võtta, siis vastavalt sellele, kas oled kodus või tööl, tee kas pooletunnine uinak (kuid mitte pikem ja mitte rohkem kui üks) või jaluta puhkepausi ajal õues, treppidest üles-alla ja siruta selga.

Ning kõige lõpuks, ära mine õhtul varem magama. Vara uinumine ei garanteeri, et magad eelmisest ööst puudu jäänud tunnid tagasi. Mida rohkem oma tavalistest kellaaegadest kinni pead, seda tõenäolisem on, et elad päeva üle ja saad järgmisel ööl paremini magada.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis