2
fotot
( Vida Press)

„Inimesed levitavad gripiviirust varem, kui haigussümptomid ilmnevad,” nendib Lääne-Tallinna keskhaigla infektsionist ja terviseameti spetsialist dr Pille Märtin. Gripi otseseid tüsistusi saab tema sõnul vältida vaktsineerimisega.

Pille Märtini sõnul on gripi otsesed tüsistused näiteks kopsupõletik, hingamisteede puudulikkus, laste puhul ka palavikukrambid. Neid kõiki on vaktsineerimisega võimalik vältida. Märtin märgib, et gripp on väga raske haigus, eriti vanemaealistele. Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab vaktsineerida ka rasedaid, kaitstes vaktsiiniga sündivat last.

Pille Märtin toob näiteks, et intensiivravisse ei sattunud möödunud aastal ühtegi patsienti, kes oleks olnud vaktsineeritud. "Seega on vaktsineerimisest väga palju kasu – haigus, isegi kui teda põetakse, ei muutu väga raskeks," sõnab ta. Märtini sõnul tuli eelmisel aastal aga ravida inimest, kes oli vaktsineerimata ning kelle raviarve oli kokku 40 000 eurot. "Vaktsineerimata jätmine on täiendav kulu haigele, perele, haiglale," märgib ta.

 “Gripi riskirühmad on vanemad inimesed ja lapsed, kuid suur riskirühm on tervishoiutöötajad, kes puutuvad palju haigetega kokku. Tervishoiutöötajate vaktsineerimine on seetõttu väga oluline,” märkis Linnamõisa perearstikeskuse perearst Reet Laidoja. „Gripiteadlikkus on tõusnud, aga meil on ka palju vaktsineerimisvastaseid, kes ütlevad, et ma vaktsineerisin ja jäin haigeks, teadmata, et gripivaktsiin kaitseb ju gripi vastu ega hoia ära nohu ja köha. Aga meie, tervishoiutöötajad, teeme ka ise üha rohkem teavitustööd ja oluline on seda tööd jätkata.”

„Mina soovitan vaktsineerida kõiki inimesi alates 6. elukuust. Vaktsiin on juba septembrist saadaval. Kõik vaktsiinid on toodetud WHO soovituste alusel. WHO soovitab vaktsineerida ka rasedaid,” selgitas Reet Laidoja. “Gripi ravis on väga oluline piisav vedeliku tarbimine ning sümptomaatiline ravi – paratsetamool ja ibuprofeen palaviku ja peavalu raviks. Väga oluline on gripi vastu vaktsineerimine – see on parim kaitse.”

„Gripiga puutub kokku iga perearst ja see on väga töörohke hooaeg,” ütles dr Reet Laidoja. “Gripp ei ole tavaline hingamisteede haigus, see on väga tõsine haigus. Gripp on järsu algusega, kohe tõuseb kõrge palavik, valud, köha-nohu. Gripp on rohkem kuiv haigus, lastel võib tatieritust olla, aga suur see ei ole. Gripp annab väga palju tüsistusi, mis viivad haigla- ja intensiivravile ja võib lõppeda halvasti.”

Möödunud gripihooaeg jäi haigestumiste üldarvu suhtes tavapäraseks, kuid kujunes erakordseks raskekujuliste gripijuhtude poolest. Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu vajas möödunud aastal haiglaravi 1459 inimest, neist intensiivravile paigutati 113 haigestunut. Gripist tingitud tüsistuste tõttu lahkus elust 47 inimest. Varasemate aastate samu näitajaid ületati pea poole võrra.

Jaga artiklit

4 kommentaari

I
inimene levitab viirust kuni 2 nädalat varem...  /   18:31, 13. okt 2017
ning võib olla ka nii, et ise üleüldse ei haigestugi.
Selline koolitus siis ENSV ajast...
H
Huvitav.  /   17:24, 13. okt 2017
Miks inimene jääb grippi, kes on vaksineeritud? Vastake. Ainult üks hirmutamine käib,Äkki gripist areneb vähk? Miks arstid aina hirmutavad inumesi?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis