16 aastat Eesti Vähiliidu tegevust juhtinud Maie Egipt soovitab inimestel olla uudishimulik: uurida omal käel ja küsida nõu perearstilt, mida ise saab ära teha, et elada pikk ja õnnelik elu. (MARIANNE LOORENTS)

„Kui sul on võimalik öelda kellelegi midagi head, kas oma lähedasele, sõbrale või töökaaslasele, siis tuleb teha seda kohe, sest me ei tea kunagi, kas meil tulevikus on selleks võimalus,“ on üks olulistest asjadest, mida Eesti vähiliidu juhataja Maie Egipt on 16 aasta jooksul vähipatsientidelt õppinud. Sel nädalal tähistab Eesti Vähiliit 25. tegevusaastat heategevuskontserti ja juubelikonverentsiga.

Mis organisatsioon vähiliit – kas iga vähihaige võib sinna pöördua?

Eesti Vähiliit on  katusorganisatsiooniks vähiprobleemidega tegelevatele mittetulundusühingutele üle Eesti. Sinna kuulub 17 allorganisatsiooni, nende hulgas 14 patsientide ühendust, ning ühtekokku üle 2000 liikme.

Julgustame inimesi oma muredega meie poole pöörduma. Igal tööpäeval saab meile helistada või kirjutada, samuti saab küsimusi esitada meie kodulehe kaudu.

Töötab ka vähiliidu tasuta nõuandetelefon 800 2233, millele saab helistada igal tööpäeval kell 10-12 ja 18-20. Mobiililt helistades tuleb valida number 631 1727.

Tähistate sel nädalal 25 tegevusaastat. Mis on kõige olulisem asi, millega vähiliit on selle aja jooksul hakkama saanud?

Eesti Vähiliit on koos haigekassaga käivitanud ja juba 21 aastat aidanud ka vedada rinnavähi sõeluuringu, 14 aastat emakakaelavähi sõeluuringu ja  aasta jämesoolevähi sõeluuringu riiklikke programme.

Annetajate ja toetajate abiga ostis Eesti vähiliit 13 aastat tagasi mammograafiabussi, mis võimaldab rinnauuringutel käia ka Eestimaa väikelinnades, kus ei ole statsionaarset mammograafi. Bussis on nüüd ka täisdigitaalne mammograaf. 2009-2016 on vähiliidu mammograafiabussis käinud rinnavähi sõeluuringul 49 577 naist.  Rinnavähk on neist avastatud 160 naisel.

ETV heategevussaate „Jõulutunnel“ abil koguti 2015 aastal 312 628 eurot, mille eest ostis ja sisustas Vähiliit  kaks mobiilset diagnoosikabinetti, mis sõidavad mööda Eestimaad ning aitavad varakult avastada naha- ja eesnäärmevähki. Neis võtavad patsiente vastu Tartu ülikooli kliinikumi spetsialistid. Sel aastal on esimese 8 kuuga mobiilsetes kabinettides avastatud 11 pahaloomulist nahakasvajat ja 9 kasvajaeelset seisundit, liikuvas meestekabinetis on avastatud 8 mehel eesnäärme pahaloomuline kasvaja.

Rääkida võiks veel paljudest asjadest. Näiteks, et oleme pakkunud vähipatsientidele psühhosotsiaalset toetust läbi erinevate koolituste ja teraapiate ning korraldanud  juba 14 aastat patsientidele tervise- ja koolituslaagrit, loonud nõustamiskeskuse ja teabetoa. Eesti vähiliidu väljaannetena on ilmunud üle 30 vähiteemalise trükise nii eesti kui vene keeles. Oleme tootnud mitu vähiteemalist filmi.

Mis on need asjad, mida oleks veel tahtnud teha, kuid mis on seni ebaõnnestunud?

Ma ei väsi kordamast, et Eestis on rinnavähi sõeluuringute sihtgrupp liiga väike. Eestis saavad selles osaleda 50-62 aastased naised. Oleme selle sihtgrupiga Euroopas viimasel kohal.

Samuti ei ole nii rinna- kui emakakaelavähi sõeluuringutesse haaratud ravikindlustamata naised. 

Küsimus ei ole mitte teadmatuses, vaid rahas. Loodame väga, et 2018 aastast rinnavähi sõeluuringute sihtgrupi vanust laiendatakse.

Mis on selle pika aja jooksul ühiskonnas vähihaigete seisukohalt muutunud?

Eestis lõppes riiklik vähistrateegia 2015 aastal. Kahjuks ei ole kavas riiklikul tasandil uut strateegiat välja töötada, vähitemaatika läheb ühe osana rahvatervise arengukavasse. Eesti onkoloogide seltsi ja Eesti  vähiliidu seisukoht on, et vajame kindlasti uut vähistrateegiat.

Teine asi, mis on tähelepanuväärne - maailmas haigestub aastas vähki juba üle 14 miljoni inimese ja umbes pooled neist ka selle haiguse tõttu surevad. Kahjuks suureneb vähki haigestumine iga aastaga  ja kui kunagi rääkisime vähist üldiselt ikka kui vanemate inimeste haigusest, siis kahjuks tänapäeval haigestub juba ka palju noori ja keskeas inimesi.

Võrreldes meie tegevuse algusaastatega on tugiteenused vähipatsientidele muutunud laiahaardelisemaks, ühiskond räägib rohkem psühhosotsiaalse toe vajadusest. Vähiliit on alati pidanud väga oluliseks ka vaimset tuge nii patsientidele kui nende lähedastele, seepärast pakume igal aastal erinevaid selleteemalisi koolitusi, nõustamisi ning teraapiaid. Vähk on krooniline haigus. Haigus, millega käib tahes-tahtmata kaasas palju hirme, eelkõige surmahirm. Me peame aitama inimestel neid hirme ületada ja selle haigusega kohaneda, et nad saaksid elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Kutsun üles vähipatsiente ja ka neid, kes on vähist tervenenud, ühinema meie alaorganisatsioonidega üle Eesti.  Elujõudu saadakse üksteiselt, koos on alati kergem probleemidest välja tulla.

Miks on praegu nii palju kasvajaid?

Arvan, et peamisteks probleemideks on elanikkonna vananemine, meie eluviis, samuti keskkonnategurid. Stressirohke eluviis, valed toitumisharjumused, vähene liikumine. Suurteks riskiteguriteks on tubakatoodete ja alkoholi liigne tarbimine.

Millised vähiliigid kimbutavad eestlasi enim?

Statistika järgi olid 2013. aastal juhtivad vähipaikmed meestel eesnääre (26% juhtudest), kops (15%) ning käär- ja pärasool (11%); naistel rind ja nahk (mittemelanoom) (mõlemad 18%) ning käär- ja pärasool (12%).

Mainisite, et pooled inimesed üle kogu maailma surevad vähi tõttu. Oma osa on selles kindlasti, et jõutakse liiga hilja arsti juurde. Mis võib olla selle põhjus?

Varases staadiumis ei pruugi vähk sageli endast tunda anda või ei oska me neid väikesi muutusi märgata. Veel halvemal juhul me lausa ignoreerime neid.  Emakakaela-, eesnäärme- ja soolevähki on võimalik ennetada või avastada aga ka väga varases staadiumis, kus inimesi saab terveks ravida.

Mäletan ühte naist, kes läks arsti juurde alles siis kui rind mädanema hakkas. Arstil oli teda kaugele arenenud rinnavähki võimatu terveks ravida. See naine kasvatas üksinda oma 9 aastast last. Minu jaoks oli see lugu lausa uskumatu.

Kahjuks on inimesi, kes ei hooli oma tervisest.  Seda näitab ka sõeluuringutes osalemise protsent, mis võiks olla palju suurem. Aga on nii, et kui sa ise ennast ei armasta, on väga raske ka kellelgi teisel sind armastada.

Töö vähihaigetega ei ole kindlasti lihtne – kas on midagi, mis selles töös rõõmu teeb?

Vähiravi edukus sõltub ennekõike, kui varases staadiumis on haigus avastatud. Mul on hea meel et vähki on hakatud rohkem avastama just varajases staadiumis ja palju inimesi on tänu sellele võimalik terveks ravida.

 Mis kurvaks teeb?

Väga kurvaks teevad just need juhtumid, kui noored naised lahkuvad elust seetõttu, et pole aastaid külastanud naistearsti. Nad surevad emakakaelavähki, mis on tegelikult ju aeglase kuluga haigus ja mida saab varastes staadiumites edukalt ravida.

Mäletan ühte noort naist, kes põdes rinnavähki. Ta ei öelnud oma lastele kuni elu lõpuni, et tal on vähk. Kujutan ette mida lapsed pidid läbi elama kui nende ema suri.

Pisar tuleb silma, kui vähki haigestuvad lapsed või väga noored inimesed.

Kas töö vähiliidus on tekitanud ka hirmu selle tõve ees? Või hoopis vastupidi – on see hirm üle läinud?

Kui mulle vähiliidu tegevjuhi kohta pakuti, mõtlesin kaua, kas see on minu jaoks õige koht ja kas ma suudan midagi olulist ära teha.

Olen väga emotsionaalne inimene: oskan tunda teiste rõõmust rõõmu, kuid tavaliselt võtan ka võõra mure endaga ühes. Ja midagi pole teha, sõna vähk tekitab alati inimestes hirmu. Kartsin läbipõlemist. Minu pere aga aitas mind  positiivse otsuse tegemisel, sest minu jaoks oli see viimane aeg midagi oma elus muuta.

Kui te küsite kas ma kahetsen oma otsust, siis vastan, et mitte mingil juhul. Olen olnud tavaliselt julge ja missioonitundega inimene ja  see oli mulle elu võimalus midagi olulist ja head korda saata paljude inimeste jaoks.

Tegelikult on vähipatsiendid väga optimistlikud inimesed. Nad oskavad hinnata hetke võlu ja on õpetanud seda ka mulle. Nad on õpetanud, et kui sul on võimalik öelda kellelegi midagi head, kas oma lähedasele, sõbrale või töökaaslasele, siis tuleb teha seda kohe, sest me ei tea kunagi, kas meil tulevikus on selleks võimalus.

Kuidas saada üle hirmust vähktõve ees? 

Teadlikkusega. Soovitan inimestel olla uudishimulik, uurida omal käel ja küsida nõu perearstilt, et mida inimene ise saab ära teha, et elada pikk ja õnnelik elu.

Minu soovitus on alati: kui tekib mingi mure oma tervisega tuleb kindlasti kohe pöörduda arsti poole. Kui isegi on tegemist vähiga, siis tavaliselt on varakult avastatud vähki kergem ravida ja tihti ka inimesi terveks ravida.

Kuidas end selle raske haiguse eest kaitsta? Mida vähiliidu inimesed ise teevad?

Meie oleme vähiliidus veendunud, et võtmesõnaks on tasakaal ja positiivne mõtlemine. Tasakaal töö ja isikliku elu vahel, tasakaalus toitumine, piisav liikumine ja värskes õhus viibimine, oluline on koguda ja kogeda häid emotsioone ning neid armsate inimestega jagada. Me kontrollime regulaarselt oma tervist ega karda arste külastada.

Jaga artiklit

22 kommentaari

V
vikash  /   03:10, 16. dets 2017
http://www.carrer99.com/2017/11/top-10-government-medical-colleges-India.html
what's the point is that unfortunately there are people who do not care about their health and screening and do not go to the women's doctor !? that's why I'm not going to care about my health!
M
mh  /   15:50, 8. dets 2017
mis jutt see on, et kahjuks on inimesi, kes ei hooli oma tervisest ja sõeluuringus ega naistearstil ei käi!? just seepärast ma seal ei käigi, et hoolin oma tervisest!

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis