Haigekassa
  (PantherMedia / Scanpix)

Kõrgvererõhktõbi on kõige sagedasem südame- ja veresoonkonnahaigus, kuid umbes kolmandik inimestest kõrge vererõhu olemasolust, kuna sellega enamasti ei kaasne kaebusi ega kindlaid sümptomeid. Samas võib see põhjustada teisi südame-veresoonkonnahaigusi, nagu näiteks krooniline südamepuudulikkus, insult, neerukahjustused ja nägemisprobleemid.

Kõrgenenud vererõhust võivad anda märku peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine. Kui tervislik vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg, siis kõrgvererõhktõve puhul on see kõrgem kui 140/90 mmHg. Kodusel korduval mõõtmisel võib keskmine vererõhk olla 135/85 mmHg või üle selle. 

Üks näitaja, mis annab märku kõrgenenud vererõhust, on vööümbermõõt. Tervisele ohtlikuks peetakse meestel üle 102 cm ja naistel üle 88 cm vööümbermõõtu. Seetõttu on oluline saavutada ja säilitada tervislik kehakaal.

Mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini arenevad sellest põhjustatud haigused ja seda suuremad võivad olla organite kahjustused. Seetõttu on väga oluline kõrge vererõhk normi ehk madalamaks viia. Selleks saab igaüks ise väga palju teha igapäevaste toitumis- ja liikumisharjumuste muutmisega.

Liikuv eluviis aitab vööümbermõõtu vähendada

Liikumisharjumusi muuta ei ole kunagi hilja. Alustada võib kohe, kuid rahulikult ja ülepingutamist vältides. 

Korrapärane liikumine on eelkõige oluline istuva töö puhul, kuid on tervitatav igas vanuses inimeste puhul, kel vererõhk kuni 180/105 mmHg (sh neil, kellele on määratud tablettravi). Sellest kõrgema vererõhu puhul tuleb enne füüsilise koormuse suurendamist pidada nõu arstiga. 

Mõõdukas regulaarne aeroobne treening 5–7 korda nädalas kestusega 30–60 min langetab vererõhku, kuna treeningu mõjul veresooned laienevad. Treeningu võib jagada ka vähemalt 10minutilisteks perioodideks. Kokku on nädala jooksul soovitatav liikuda vähemalt 150 minutit.

Liikumisel on eelistatud vastupidavustreening (kõndimine, ujumine, rattasõit, lauatennis, murdmaasuusatamine, orienteerumine, tantsimine). Proovida tasub eri liikumisviise. Soovituslik on keskmise intensiivsusega treening, mis tähendab, et treeningu jooksul tekkiv kiirem hingamine peab võimaldama treeningukaaslasega rääkida, kuid mitte laulda. 

Treeningutega alustades ei tasu kohe üle pingutada. Soovitatav on lisada koormust vähehaaval, vastavalt enesetundele ja jõudlusele.

Keedusoola asemel kasuta naturaalseid ürte

Inimkeha normaalseks toimimiseks vajalik soolakogus on 5 g (triiki teelusikatäis) päevas ja see sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. 

Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Pikaajalisel soola liigtarvitamisel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, mis omakorda tõstab vererõhku. Soola piiramine vähendab vedeliku kogunemist organismis, mis langetab südame ja neerude koormust ning aitab langetada vererõhku.

Soola tarvitamise piiramiseks on mitu lihtsat võimalust. Üks võimalus on valmistada toitu soolata. Kui tarvis, lisage sool valmistoidule alles pärast selle maitsmist. Kui alguses tundubki söök maitsetu, harjub maitsemeel ajapikku vähema soolaga. Toitude maitsestamiseks võiks soola asemel kasutada ürte (till, petersell, basiilik, koriander jne) või vürtse (paprika, tšillipipar).

Teiseks on soovituslik vältida eeltöödeldud toiduainete (konservid, kaupluste valmistoidud, tööstuslikud salatikastmed, näksid ja krõpsud) tarbimist. Need sisaldavad sageli liiga palju soola – ühest suurest taldrikutäiest purgisupist võib saada päevase maksimaalselt lubatud soolakoguse. Ketšupi, sinepi, sojakastme või valmis salatikastmete rohkel kasutamisel võib ka lihtsast köögiviljasalatist saada soolarikas toit. Maitsva salatikastme saab teha sidrunimahla, õli või maitsestamata jogurtiga. Kui toidukord on olnud soolarikas, tuleks  liigne sool tasakaalustada värskete köögi- või puuviljadega.

Vajalikke näpunäiteid saab patsiendijuhendist

Kõrgvererõhktõve raviks on Eesti Haigekassa eestvedamisel töötatud välja ravi- ja patsiendijuhend. Patsiendijuhendite eesmärk on aidata edukamalt toime tulla eri haigustega, anda vastused sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada abivajajaid raviprotsessis. Patsiendijuhendi saab oma perearstilt või kodulehelt ravijuhend.ee. Juhendi on koostanud eriala parimad eksperdid ja see tugineb samateemalises ravijuhendis antud ravisoovitustele.

Juhendid on abiks haiguse varajaste tunnuste märkamisel ja seeläbi õigel ajal perearsti poole pöördumisel. 

Üle 40aastased inimesed võiksid külastada perearsti või -õde vähemalt kord viie aasta jooksul, et mõõta vererõhku ja hinnata südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. 

Kõrgvererõhktõve ravimiseks võib arst kirjutada välja ka ravimid. Need ei asenda eluviiside muutmise vajalikkust, kuid ravimite võtmisel on oluline konsulteerida arstiga sobiva treenimisviisi ja -intentsiivsuse osas. 

Paljud südame- ja vererõhuhaiguse ravimid langetavad pulsisagedust ning hoiavad pulsisageduse ka treeningu ajal kontrolli all. Ka juba kasutatavatest ravimitest on parim ülevaade perearstil, kelle käest on mõistlik nõu küsida.

Jaga artiklit

2 kommentaari

A
Alar1  /   11:43, 15. nov 2017
Kui arst kirjutabki vererõhku alandavaid ravimeid, siis apteegis hinda kuuldes tõuseb vererõhk veelgi.
  /   14:40, 15. nov 2017
mul jäigi sellepärast ostmata

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis