Söögivahetund koolis (TIINA KÕRTSINI)

Kuigi koolitoitlustus on rangemini reguleeritud kui eales varem, ringleb endiselt hulgaliselt hirmujutte koolitoidust, mis vajavad ümber lükkamist.

Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia AS müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul ei vasta juba ammu tõele hirmujutud koolitoidust, mis ei ole tervislik, ei kõlba süüa ega täida ka kõhtu.

Suurt rolli mängivad selles riiklikult kehtestatud nõuded, mis reguleerivad nii toitlustamise korraldust kui ka lastele pakutava toidu energia- ja toitainesisaldust. Seda toetavad toitlustaja enda paika pandud menüüstandardid. Lisaks on nii lapsed kui nende vanemad muutunud teadlikumaks ning neilt saadud tagasiside põhjal täiustuvad ka lõunamenüüd.

Daily esindaja tutvustab enimlevinud müüte, mis ajast aega koolitoitu saatnud ning räägib, kuidas tänapäeval toit sööklates valmib.

MÜÜT nr 1: Koolitoidu valmistamisel kasutatakse kastmepaksendajaid ja puljongeid

Näiteks on Daily kehtestanud ettevõttesiseselt väga ranged menüüstandardid, mis välistavad igasuguste maitsetugevdajaid sisaldavate maitseainete ning erinevate puljongi-, supi- või kastmekontsentraatide kasutamise. Koolisööklas valmib supi puljong usinate kokkade poolt, kes keedavad selle puhtast lihast ja kontidest, maitseks sool, pipar, loorber ja teised naturaalsed ürdid.

MÜÜT nr 2: Koolitoidus kasutatakse vähe naturaalseid maitseaineid

Paljud maitseainesegud võivad küll sisaldada suuremas osas soola ja maitsetugevdajaid ning vähesel määral aromaatseid ürte. Kuid ka selliste maitseainete kasutamist reguleerivad toitlustaja enda menüüstandardid. Eelistatult lisavad koolides ja lasteaedades supile aromaatsust hoopis kuivatatud või värske till ja petersell ning teised looduslikud maitseained.

Seepärast võib tugevate maitsetega harjunud lastel selliste naturaalsete maitsetega harjumine ka pisut aega võtta.

MÜÜT nr 3: Koolitoit on säilitusaineid täis

Sööklas toidule eraldi e-aineid ei lisata. Kogu tooraine peab olema võimalikult värske, puhas ja naturaalne. Palju kõneainet tekitanud sulfiteeritud kartulid on küll Eesti koolides laialt levinud norm, kuid näiteks tänu Viljandi lapsevanemate algatatud diskussioonile on Daily teenindavates koolisööklates alates 2015. aastast toidulaual vaid naturaalsed, säilitusainetest priid kartulid. Toitlustaja on veendumusel, et lapsed peavad saama võimalikult puhtaid toitusid ning lasteasutuste toitlustuses peakski püüdlema säilitusainetevabade põhikomponentidega menüüde poole.

MÜÜT nr 4: Koolitoit valmib üksnes poolfabrikaattoodetest

2008. aastal kehtima hakanud sotsiaalministri määruse kohaselt ei ole soovitatav koolides pakkuda viinereid, keeduvorsti ja sardelle ning nendest valmistatud kastmeid rohkem kui üks kord kuus. Poolfabrikaadist valmistatud toidule seavad piirangud ka hanketingimused, kus on pea alati täpselt ära toodud, milline võib olla sellise toidu osakaal menüüs.

Kuigi koolides ei leia lõunataldrikult päris kaelakarbonaadi või veiseliha nooblimat tükki, siis puhtast lihast kotletid, veiselihasupp, pajaroad, pikkpoiss, makaronid hakklihaga ja ahjukala on menüüs alati esindatud. Ikka naturaalsete ürtidega maitsestatult ja laste maitse-eelistusi silmas pidades.

MÜÜT nr 5: Koolitoit ei ole kvaliteetne ega täisväärtuslik

Koolimenüü välja töötamisele kehtivad karmid reeglid ning kõik toidud on kooskõlas tervisliku koolitoidu põhimõtetega. Toiduainete valikus on esikohal kodumaised naturaalsed juur- ja köögiviljad, piimatooted ning munad. Tänu rangetele toiduohutus- ja kvaliteedistandarditele valmib tänapäeval sööklates toit, mis on tõesti maitsev ja kõrge toiteväärtusega.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis