Dialüüsiosakond Pelgulinna haiglas (PEETER LANGOVITS)

Tehnikaülikooli teadlased koostöös Euroopa tipparstidega on välja arendamas uue põlvkonna sensorit verest puhastatavate mürkide jälgimiseks neeruasendusravil. 

Praegu plaanivad professor Fridolini uurimisgrupp tehnikaülikoolis ning tipp-neeruarstid Rootsist, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Belgiast ja Eestist üle-euroopalisi kliinilisi katseid. 

Tallinnas kohtunud teadlased ja arstid arutasid ühiselt läbi kliiniliste katsete detailid, katsed toimuvad Linköpingis, Madriidis, Montpellieris, Lewenis ja Tallinnas. Need on tippkeskused Euroopas, mis kuuluvad neeruasendusravi tipporganisatsiooni European Uremic Toxin (EUTox) Work Group, mille juht on professor Angel Argiles. 

Montpellieri ülikooli professor ning üks parimaid neeruasendusravi arste Euroopas Angel Argile kinnitab, et tehnikaülikooli lähenemine on väga erinev varasemast. „Siiamaani oleme analüüsinud neeruasendusravi tulemuslikkust vereanalüüsi baasil. See on seadnud piirid nii sellele, kui palju analüüse on võimalik võtta kui ka seda, kui paljusid aineid on võimalik analüüsida. Uudne lähenemine on hea, sest neeruasendusravi tõhususe jälgimiseks piisab sellest, et analüüsida dialüüsi jääkprodukti,“ rõhutab professor Argile ja lisab, et nüüd tuleb välja uurida, kas dialüüsi jääkprodukti analüüsid vastavad vereanalüüsi tulemustele.

Doktor Fredrik Uhlin Linköpingi ülikoolist kinnitab, et kohene tagasiside dialüüsi kvaliteedile on väga hea ja vajalik. „Samuti saab uuel moel väga kiiret tagasidet sellele, kui midagi dialüüsil on muudetud,“ lisab Uhlin.

Doktor Merike Luman Põhja-Eesti Regionaalhaiglast kinnitab: „Neeruasendusravi on haigele eluliselt oluline ja dialüüsil peab patsient käima 3-4 korda nädalas korraga 4 tundi. Oluline on, et vere puhastamine oleks efektiivne ning parimate ravitulemustega ja hoiaks elu kvaliteeti võimalikult normaalsena. Praegu saab mõõta dialüüsi kvaliteeti ja efektiivsust ainult ühe aine põhjal ning kahjulike ainete mõõtmine pole täna lihtne. Uus sensor mõõdab organismi kuhjuvaid mürgiseid aineid ja nendest puhastamist. Selleks pole vaja vereanalüüsi, seda mõõdetakse dialüüsi jääkproduktist ehk dialüsaadist.“

Dr Luman lisab: „Saame parandada iga dialüüsi kvaliteeti, mis tegelikult parandab haigete elu kvaliteeti ja vähendab tüsistusi. St paraneb haige enesetunne.“

Dialüüs on neeruasendusravi inimestele, kelle neerud ei tööta.

Pingsas konkurentis Euroopa Komisjonilt 2,8 miljonit eurot toetust saanud tehnikaülikoolist välja kasvanud ettevõte Optofluid Technologies OÜ jätkab arendustööd tihedas koostöös tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika keskusega, kus on unikaalne kompetents ja labor. Samuti tehakse koostööd erinevate dialüüsikliinikutega Euroopas ning maailma ureemiliste toksiinide ala tippteadlasi ühendava töögrupiga EUTox. Arendustöö eesmärgiks on välja töötada sensor, mis hindab uudsel viisil neeruasendusravi kvaliteeti ning pakub seeläbi võimaluse pikendada patsientide eluiga ning parandada elukvaliteeti. Maailmas uudne lähenemine neeruasendusravile kasvas välja Tallinna tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi teadustööst biovedelike optikas. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis