„Antimikroobsed ained on väga väärtuslik ressurss paljudes valdkondades," nentis tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis. (AFP / Scanpix)

Antibiootikumiresistentsus n kasvav oht, mistõttu sureb igal aastal Euroopa Liidus 25 000 inimest ja mille majanduslik kahju ulatub igal aastal 1,5 miljardi euroni. Kuigi Eestis on antibiootikumiresistentsuse levik suhteliselt piiratud, näitab see siiski tõusutrendi.

Et ohjamismeetmete rakendamine praeguses situatsioonis aitab vältida hilisemaid täiendavaid kulusid antibiootikumiresistentsusest (AMR) tulenevate kahjude vähendamiseks, korraldati Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames kohtumine, kus otsitakse tõenduspõhiseid lahendusi antimikroobse resistentsuse peatamiseks.

Kohtumise avasid Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ning Eesti kui eesistujariigi tervise, põllumajanduse ja keskkonna valdkondade esindajana maaeluministeeriumi kantsler Illar LemettiKohtumise tulemused võtab kokku sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Volinik Andriukaitis tänas Eestit mikroobide antibiootikumiresistentsuse teema tõstatamise eest oma EL Nõukogu eesistumise perioodil. „Antimikroobsed ained on väga väärtuslik ressurss paljudes valdkondades. Kujutage ette, kuidas me elaksime antibiootikumideta maailmas. Me ei saaks enam antibiootikume kasutada sooleoperatsioonide ja keisrilõigete tegemisel või liigeste asendamisel. Me ei saaks ravida inimesi pärast traumasid või keemiaravi. Loomahaigused leviksid kiiresti põllumajanduses ning põhjustaksid suurt majanduslikku kahju."

Andriukaitis lisas, et just selle mõeldamatu tuleviku ärahoidmiseks esitas ta juunis uue AMRi tõkestamisele suunatud ELi tegevuskava. Selles keskendutakse peamistele valdkondadele, millel on ELi riikide jaoks kõige suurem lisaväärtus -  inimesed, loomad, toit ja keskkond.

Kantsler Illar Lemetti sõnul oleme silmitsi olukorraga, kus antibiootikumide väär- ja liigkasutamine tervise ja põllumajanduse sektoris on laiaulatuslik ning AMR teke ja levik on muutunud tõsiseks ohuks inimeste ja loomade tervisele nii Euroopas kui globaalsel tasandil. „Vähemtähtis ei ole ka antibiootikumijääkide sattumine meid ümbritsevasse keskkonda, näiteks joogivette,“ ütles Lemetti. „Probleem on kujunenud selliseks, et enam ei piisa sellest, kui iga valdkond üritab üksinda midagi ära teha. Meil on vaja selgesõnalisi ühiseid eesmärke, ühist arusaamist nendest ning plaani, kuidas eesmärke saavutada; meil on vaja nende kolme sektori vahelist tihedat koostööd nii iga liikmesriigi kui Euroopa Liidu kui ka globaalsel tasandil.“

Kohtumisel on kõne all AMR-iga võitlemise uue tegevuskava rakendamine, arutatakse peamisi kitsaskohti ja võimalusi nii liikmesriigi kui EL ja globaalsel tasandil. Võtmeküsimusteks on kuidas tervise, põllumajanduse ja keskkonna valdkondade üleselt olukorda kontrollida, tagada vajalikud teadusuuringud ning teadmistele tuginevate poliitiliste otsuste tegemine. Samuti arutletakse AMR-ist põhjustatud kulude üle ühiskonnas. Diskussioonides püütakse välja selgitada kuluefektiivsed poliitikameetmed võitluses AMRi levikuga ning millised peaksid olema järgmised sammud EL tasandil.

„Eesti kui eesistuja on korraldanud algava kohtumise, et kujundada kolme valdkonna esindajate ühine arusaam võimalustest tegevuskava tõenduspõhiseks ja efektiivseks rakendamiseks,“ ütles Maris Jesse. „Meil on vaja selleks kõigi nende valdkondade teadlaste, poliitikakujundajate ja poliitika elluviijate tihedat koostööd, et meie otsused ja tegutsemine tugineksid faktidele ning oleksid operatiivsed kõikidel tasanditel.“

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
marks  /   19:47, 23. nov 2017
Õigu , puhas kampaania, Mõni pole aastaid antipiootikume söönud , aga juba residentne.
Juu rahastaja erklaamil , teadagi kes , EAS.
M
mingi kampaania  /   16:27, 23. nov 2017
ned pole ju vabalt saadaval

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis