2
fotot
"Ma arvan, et pool tundi kuni tunnike ööpäevas oleks kindlasti vajalik tegeleda vaid iseendaga. Õigemini soovitan ma sel ajal teha mittemidagi. Mu lastel oli kunagi hea termin: nõulaifimine – sa ei teegi mitte midagi, lihtsalt vedeled," õpetab meestearst Margus Punab. (Luis Santos)

„Kui sa otsid mehe murede põhjust, vaata tema partnersuhteid ja perekonda – sealt saavad alguse suur osa hädadest,“ ütleb Margus Punab, meestearst ja vananemist uurinud teadlane. Ning sõnastab universaalse tervisevalemi: „Tee seda, mis annab positiivseid emotsioone ja väldi seda, mis annab negatiivseid.“

 

Oskuslik toimetulek igapäevase stressiga on tervise üks alussammas, rõhutab meestekliiniku värskes trükis. Mida see tähendab? Me ei tohiks püstitada raskesti saavutatavaid eesmärke?

 

Kui me üldse suuri eesmärke ei püstita, siis me ei tee ka midagi ja siis ei juhtu ka midagi. Oluline on leppida olemasolevaga: kõik plaanid ei realiseeru, ebaõnnestumine on elu loomulik osa. See leppimine on tähtsam, kui eesmärkide realistlik püstitamine.

 

Stress on ju mingis mõttes vajalik. Väikese sabinata ei viitsiks end üldse liigutada.

 

Jah, aga tänapäeval on tõsine probleem ülemäärane stress. Me kõik võime olla mingil perioodil stressis ja isegi ülemäärases stressis – meil on kompensatsioonimehhanismid, mis hoiavad negatiivse stressi kontrolli all – aga ühel hetkel hakkab see organismi lõhkuma.

 

Millal peaks stressi puhul abi otsima?

 

Mina olen kehtestanud endale reegli: kui ma ei taha juba teist päeva järjest tööle minna, tuleb töökohta vahetada. Seni pole veel olnud seda esimestki päeva, praegu mulle minu töö meeldib. Aga see on kindlasti probleem, kui sa teed püsivalt midagi vastumeelset.

 

Inimesel on kaks suurt esmast riskitegurit: kroonilised põletikud ja krooniline stress, mis meid kogu aeg vaikselt-vaikselt seest söövad, väljendudes stressi puhul lõpuks näiteks veresoonte kahjustustes.

 

Oskad sa reastada mehe stressifaktorid? Kartus kaotada töökoht? Kartus kaotada kodu? Hirm, et ei suudeta lubada lastele kõike seda, mida saab lubada naaber?

 

Need on sekundaarsed mured.

 

Mina näen oma kabinetis, et meeste depressiooni puhul on küsimus number üks partnersuhte kvaliteet. Kas suhtes on usaldust ja teineteise toetamist, kas astutakse ühte sammu või mitte?

 

Osa mehi ka elavad oma elu keeruliseks, näiteks mitme samaaegse partnersuhetega. Ka partneri vahetus tekitab paljudele väga suur stressi.

Edasi tuleb juba tööga seotud stress: eneseteostuse küsimused, liiga suured ambitsioonid – eriti väikefirmade omanikud väänavad ennast nii tööaja kui ka tööstressiga kogu aeg paigast.

 

Järgmine tervise vundamendikivi on teie viimase vihikukese väitel kohanemine muutustega. Mida see tähendab?

 

Maailm areneb tohutu kiirusega ning kui me ei suuda sellega kaasa minna ja klammerdume vanade reeglite külge, põhjustab see samuti stressi.

 

Info liikumine, kasvõi pensioni kättesaamine, on viimastel kümnenditel kiiresti muutunud ning neile, kes sellega ei kohane, tekitab see probleeme ja lisastressi: millestki jäädakse ilma, millegi tegemine läheb keeruliseks. Kui sa oled avatud ja võtad uut vastu, on su elu lihtsam.

 

Kui me vaatame tagasi 19. sajandisse, siis terve sajandi jooksul ei muutunud näiteks Sõrve sääre elus mitte midagi (no aeg-ajalt tuldi nekruteid võtma – see oli ainus sekkumine väljastpoolt). Isegi tööriistad olid kogu aeg samad, ma kasutan siiani 19. sajandi lõpust pärit kartulikonksu. Aga tänapäeval on kogu aeg muutused.

 

Edasi nimetate te oluliseks tervise garandiks toimivat sotsiaalset tugivõrgustikku.

 

See on äärmiselt oluline, sest inimene on ikkagi karjaloom ja üksinda me hakkama ei saa. Maslow' vajaduste hierarhias on üks oluline komponent kuulumisvajadus – sa pead end kuhugi identifitseerima. Meil räägitakse praegu palju pidetusest, mis on tõsine probleem, migrantide juures üks suuremaid.

 

Teadusuuringud on tõestanud, et inimesed, kes kuuluvad intensiivselt suhtlevasse võrgustikku, elavad aastaid kauem. USAs on kõige pikema eluaega nelipühilased, kellel on väikesed intensiivset suhtlust tagavate tugistruktuuriga kogudused. Meil töötavad oma nii-öelda probleemsete inimestega väga edukalt Jehoova tunnistajad. Sellistel kogudustel on väga suur väärtus.

 

Vaatame ajalukku – traditsioonid jäävad püsima, kui need on inimese tervisele ja elule füsioloogiliselt kasulikud. Näiteks briti härrasmeeste klubid. Mida rohkem identifitseerimine me end erinevatesse ja mitmekesisematesse gruppidesse, seda parem.

 

Teadusuuringud näitavad ka seda, et sotsiaalse sidususe baas on perekond. Kogu aeg käib areng spiraali pidi, praegu oleme me selles faasis, kus me lõhume perekonda, aga mina olen sügavalt veendunud, et perekonna roll tuleb tagasi. Mis ei tähenda muidugi, et me saaks reaalsust ümber pöörata ja öelda, et abielluda tohib vaid üks kord. See ei ole tänapäeva elus enam võimalik. Inimene on loodud põhiosas vahelduvaks monogaamiks ja seda me peame aktsepteerima.

 

Lisaks soovitab meestekliinik oma bukletis pisut laiselda, võtta endale ka keset päeva jõudeaega.

 

Ajul peab saama puhata. Inimesed elavad ju nagu orav rattas: töö-töö-töö, siis minnakse koju, kus ootab uus töö-töö-töö; sotsiaalne elu on sageli kohustus näidata end selles või teises kohas. Aga seda, et me võtaksime aega iseendale, laseksime ennast korraks täiesti lõdvaks – seda ei ole!

 

Ma arvan, et pool tundi kuni tunnike ööpäevas oleks kindlasti vajalik tegeleda vaid iseendaga. Õigemini soovitan ma sel ajal teha mittemidagi. Mu lastel oli kunagi hea termin: nõulaifimine – sa ei teegi mitte midagi, lihtsalt vedeled.

 

Aju on keeruline välja lülitada.

 

Paljud vaatavad sel eesmärgil telekat. Ka mina plõksin vahel puldiga kanaleid läbi, kui ma ei taha midagi teha.

 

Sina vist oled suutnud kaks stressiallikat oma elust juba peaaegu välja kirjutada – sa oled sisuliselt loobunud autoga sõitmisest ja sa oled loobumas mobiiltelefonist?

 

Enam-vähem, jah. Mobiili on mul vaja perekonnaga suhtlemiseks, aga tegelikult võiks piipari peale tagasi minna.

 

Autost olengi praktiliselt loobunud. Üksikud maalesõidud ja hiljuti käisin korra oma autoga Tallinnas, aga seda juhtub vast kord kolme kuu jooksul.

 

Sa elad siis logistiliselt niivõrd heas kohas, et saad igapäevakäigud jalgsi tehtud?

 

Mul on kodu täiesti optimaalsel kaugusel: ma jalutan tööle 25 minutit – ideaalsemat varianti polegi! Ma saan oma minimaalse vajaliku liikumisaktiivsuse kätte juba sellest, et ma käin tööl.

 

Tallinna liiklus on näiteks nii suur stressitekitaja, et mul pole mõtet sinna rabelema minna. Palju lihtsam on kulgeda.

 

Meie häda ongi selles, et me kogu aeg tohutu kiirusega kimame. Kõigepealt kihutame liikluses sik-sakitades tööle ja siis kihutame liikluses sik-sakitades spordiklubisse, sest aeg on kinni pandud. Samas saaks jalgsi rahulikult tööle minnes samal ajal ka sporti teha.

 

Palju puutud sa kokku tervishoiuga liialdamisega – see on ju kujunemas omamoodi moehaiguseks.

 

Praegu ei ole see veel suur ja üldine probleem, aga ühe tondi olen ma küll ise lahti päästnud – see on PSA ehk eesnäärme tervise testimine. Kui meil enne oli probleem, et mehed seda ei testinud, siis nüüd testivad osa liiga sageli. Ma pean juba igale kolmandale patsiendile rääkima, et ära tee seda testi nii tihti, näidu väike kõikumine on sul ainult stressiallikaks!

 

Mõistlik on testida vastavalt sinu PSA näidu väärtusele ja sellel, kuidas ta suhestub sinu eagrupi keskmisega. Mõnel inimesel on vaja kontrollida PSA-d kord aastas, mõnel kord nelja aasta tagant, mõni vajab kohe lisauuringut. Aga kui sa teed neid teste iga paari kuu tagant, tekitab see rohkem stressi kui lahendab mingeid probleeme või annab sulle mingit infot.

 

Teine poolus on jälle see, et kolmandik mehi ei taha üldse oma tervisest midagi teada. Ühte pidi nad kardavad, et äkki on midagi pahasti, ja teistpidi ei julge seda küsida.

 

Meil on see häda, et kolmandik tarbib arstiteenust mõttetult palju, kolmandik liiga vähe.

 

Parajuse leidmine ongi kõige raskem ülesanne.

 

Samas see ongi kõige tähtsam. Noortena me võime teha igasuguseid asju, aga umbes 40selt peaks inimene hakkama kuulama oma keha. Ning samas võiks ta kuulata ka targemate soovitusi.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

„Kui sa otsid mehe murede põhjust, vaata tema partnersuhteid ja perekonda – sealt saavad alguse suur osa hädadest,“ ütleb Margus Punab, meestearst ja vananemist uurinud teadlane. Ning sõnastab universaalse tervisevalemi: „Tee seda, mis annab positiivseid emotsioone ja väldi seda, mis annab negatiivseid.“

 

Oskuslik toimetulek igapäevase stressiga on tervise üks alussammas, rõhutab meestekliiniku värskes trükis. Mida see tähendab? Me ei tohiks püstitada raskesti saavutatavaid eesmärke?

 

Kui me üldse suuri eesmärke ei püstita, siis me ei tee ka midagi ja siis ei juhtu ka midagi. Oluline on leppida olemasolevaga: kõik plaanid ei realiseeru, ebaõnnestumine on elu loomulik osa. See leppimine on tähtsam, kui eesmärkide realistlik püstitamine.

 

Stress on ju mingis mõttes vajalik. Väikese sabinata ei viitsiks end üldse liigutada.

 

Jah, aga tänapäeval on tõsine probleem ülemäärane stress. Me kõik võime olla mingil perioodil stressis ja isegi ülemäärases stressis – meil on kompensatsioonimehhanismid, mis hoiavad negatiivse stressi kontrolli all – aga ühel hetkel hakkab see organismi lõhkuma.

 

Millal peaks stressi puhul abi otsima?

 

Mina olen kehtestanud endale reegli: kui ma ei taha juba teist päeva järjest tööle minna, tuleb töökohta vahetada. Seni pole veel olnud seda esimestki päeva, praegu mulle minu töö meeldib. Aga see on kindlasti probleem, kui sa teed püsivalt midagi vastumeelset.

 

Inimesel on kaks suurt esmast riskitegurit: kroonilised põletikud ja krooniline stress, mis meid kogu aeg vaikselt-vaikselt seest söövad, väljendudes stressi puhul lõpuks näiteks veresoonte kahjustustes.

 

Oskad sa reastada mehe stressifaktorid? Kartus kaotada töökoht? Kartus kaotada kodu? Hirm, et ei suudeta lubada lastele kõike seda, mida saab lubada naaber?

 

Need on sekundaarsed mured.

 

Mina näen oma kabinetis, et meeste depressiooni puhul on küsimus number üks partnersuhte kvaliteet. Kas suhtes on usaldust ja teineteise toetamist, kas astutakse ühte sammu või mitte?

 

Osa mehi ka elavad oma elu keeruliseks, näiteks mitme samaaegse partnersuhetega. Ka partneri vahetus tekitab paljudele väga suur stressi.

Edasi tuleb juba tööga seotud stress: eneseteostuse küsimused, liiga suured ambitsioonid – eriti väikefirmade omanikud väänavad ennast nii tööaja kui ka tööstressiga kogu aeg paigast.

 

Järgmine tervise vundamendikivi on teie viimase vihikukese väitel kohanemine muutustega. Mida see tähendab?

 

Maailm areneb tohutu kiirusega ning kui me ei suuda sellega kaasa minna ja klammerdume vanade reeglite külge, põhjustab see samuti stressi.

 

Info liikumine, kasvõi pensioni kättesaamine, on viimastel kümnenditel kiiresti muutunud ning neile, kes sellega ei kohane, tekitab see probleeme ja lisastressi: millestki jäädakse ilma, millegi tegemine läheb keeruliseks. Kui sa oled avatud ja võtad uut vastu, on su elu lihtsam.

 

Kui me vaatame tagasi 19. sajandisse, siis terve sajandi jooksul ei muutunud näiteks Sõrve sääre elus mitte midagi (no aeg-ajalt tuldi nekruteid võtma – see oli ainus sekkumine väljastpoolt). Isegi tööriistad olid kogu aeg samad, ma kasutan siiani 19. sajandi lõpust pärit kartulikonksu. Aga tänapäeval on kogu aeg muutused.

 

Edasi nimetate te oluliseks tervise garandiks toimivat sotsiaalset tugivõrgustikku.

 

See on äärmiselt oluline, sest inimene on ikkagi karjaloom ja üksinda me hakkama ei saa. Maslow' vajaduste hierarhias on üks oluline komponent kuulumisvajadus – sa pead end kuhugi identifitseerima. Meil räägitakse praegu palju pidetusest, mis on tõsine probleem, migrantide juures üks suuremaid.

 

Teadusuuringud on tõestanud, et inimesed, kes kuuluvad intensiivselt suhtlevasse võrgustikku, elavad aastaid kauem. USAs on kõige pikema eluaega nelipühilased, kellel on väikesed intensiivset suhtlust tagavate tugistruktuuriga kogudused. Meil töötavad oma nii-öelda probleemsete inimestega väga edukalt Jehoova tunnistajad. Sellistel kogudustel on väga suur väärtus.

 

Vaatame ajalukku – traditsioonid jäävad püsima, kui need on inimese tervisele ja elule füsioloogiliselt kasulikud. Näiteks briti härrasmeeste klubid. Mida rohkem identifitseerimine me end erinevatesse ja mitmekesisematesse gruppidesse, seda parem.

 

Teadusuuringud näitavad ka seda, et sotsiaalse sidususe baas on perekond. Kogu aeg käib areng spiraali pidi, praegu oleme me selles faasis, kus me lõhume perekonda, aga mina olen sügavalt veendunud, et perekonna roll tuleb tagasi. Mis ei tähenda muidugi, et me saaks reaalsust ümber pöörata ja öelda, et abielluda tohib vaid üks kord. See ei ole tänapäeva elus enam võimalik. Inimene on loodud põhiosas vahelduvaks monogaamiks ja seda me peame aktsepteerima.

 

Lisaks soovitab meestekliinik oma bukletis pisut laiselda, võtta endale ka keset päeva jõudeaega.

 

Ajul peab saama puhata. Inimesed elavad ju nagu orav rattas: töö-töö-töö, siis minnakse koju, kus ootab uus töö-töö-töö; sotsiaalne elu on sageli kohustus näidata end selles või teises kohas. Aga seda, et me võtaksime aega iseendale, laseksime ennast korraks täiesti lõdvaks – seda ei ole!

 

Ma arvan, et pool tundi kuni tunnike ööpäevas oleks kindlasti vajalik tegeleda vaid iseendaga. Õigemini soovitan ma sel ajal teha mittemidagi. Mu lastel oli kunagi hea termin: nõulaifimine – sa ei teegi mitte midagi, lihtsalt vedeled.

 

Aju on keeruline välja lülitada.

 

Paljud vaatavad sel eesmärgil telekat. Ka mina plõksin vahel puldiga kanaleid läbi, kui ma ei taha midagi teha.

 

Sina vist oled suutnud kaks stressiallikat oma elust juba peaaegu välja kirjutada – sa oled sisuliselt loobunud autoga sõitmisest ja sa oled loobumas mobiiltelefonist?

 

Enam-vähem, jah. Mobiili on mul vaja perekonnaga suhtlemiseks, aga tegelikult võiks piipari peale tagasi minna.

 

Autost olengi praktiliselt loobunud. Üksikud maalesõidud ja hiljuti käisin korra oma autoga Tallinnas, aga seda juhtub vast kord kolme kuu jooksul.

 

Sa elad siis logistiliselt niivõrd heas kohas, et saad igapäevakäigud jalgsi tehtud?

 

Mul on kodu täiesti optimaalsel kaugusel: ma jalutan tööle 25 minutit – ideaalsemat varianti polegi! Ma saan oma minimaalse vajaliku liikumisaktiivsuse kätte juba sellest, et ma käin tööl.

 

Tallinna liiklus on näiteks nii suur stressitekitaja, et mul pole mõtet sinna rabelema minna. Palju lihtsam on kulgeda.

 

Meie häda ongi selles, et me kogu aeg tohutu kiirusega kimame. Kõigepealt kihutame liikluses sik-sakitades tööle ja siis kihutame liikluses sik-sakitades spordiklubisse, sest aeg on kinni pandud. Samas saaks jalgsi rahulikult tööle minnes samal ajal ka sporti teha.

 

Palju puutud sa kokku tervishoiuga liialdamisega – see on ju kujunemas omamoodi moehaiguseks.

 

Praegu ei ole see veel suur ja üldine probleem, aga ühe tondi olen ma küll ise lahti päästnud – see on PSA ehk eesnäärme tervise testimine. Kui meil enne oli probleem, et mehed seda ei testinud, siis nüüd testivad osa liiga sageli. Ma pean juba igale kolmandale patsiendile rääkima, et ära tee seda testi nii tihti, näidu väike kõikumine on sul ainult stressiallikaks!

 

Mõistlik on testida vastavalt sinu PSA näidu väärtusele ja sellel, kuidas ta suhestub sinu eagrupi keskmisega. Mõnel inimesel on vaja kontrollida PSA-d kord aastas, mõnel kord nelja aasta tagant, mõni vajab kohe lisauuringut. Aga kui sa teed neid teste iga paari kuu tagant, tekitab see rohkem stressi kui lahendab mingeid probleeme või annab sulle mingit infot.

 

Teine poolus on jälle see, et kolmandik mehi ei taha üldse oma tervisest midagi teada. Ühte pidi nad kardavad, et äkki on midagi pahasti, ja teistpidi ei julge seda küsida.

 

Meil on see häda, et kolmandik tarbib arstiteenust mõttetult palju, kolmandik liiga vähe.

 

Parajuse leidmine ongi kõige raskem ülesanne.

 

Samas see ongi kõige tähtsam. Noortena me võime teha igasuguseid asju, aga umbes 40selt peaks inimene hakkama kuulama oma keha. Ning samas võiks ta kuulata ka targemate soovitusi.

Jaga artiklit

14 kommentaari

M
mul  /   21:51, 5. dets 2017
ei olnud kahjuks midagi viga, peale selle, et elukaaslane tüdines ära regulaarsest suguelust, ja nüüd pean end teadlikult hävitama, et varsti ära kaduda.
Ä
ätt.  /   20:10, 5. dets 2017
Teil on arvamus doktorist aga mina pean jälle Teid nitpicker`iteks.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis