Vähihaige portree (PantherMedia / Scanpix)

2015. aastal diagnoositi Eestis 8662 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4231 ja naistel 4431. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki,  käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1431, 1102, 844 ja 799 esmasjuhtu), selgub Tervise Arengu Instituudi värskest statistikast.

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk, naistel naha mittemelanoom ja rinnavähk. Kümne sagedama hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui ka naistel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk ning nahamelanoom; meestel kusepõievähk ja mitte-Hodgkini lümfoom ning naistel emakakeha- ja emakakaelavähk.

Üle 60% esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0-14 aastat diagnoositi 2015. aastal 33 pahaloomulist kasvajat.

Tervisestatistika ja –uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2015. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000–2014 aasta andmeid.

Jaga artiklit

4 kommentaari

M
Mati  /   22:19, 11. jaan 2018
14 000 sündi ja 9000 vähi esmajuhtu, see teeb siis, et 2/3 Eesti elanikest haigestub oma eluajal vähki!
K
keemia  /   15:17, 15. dets 2017
pange veel rohkem kemikaale ,nii,et inimorganism immuunseks muutuks,nagu igasugu putukad ja parasiidid aga piibel ütleb et inimkond ennast ise hävitab.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis