Dementsus (Stanislav Moshkov)

Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO hoiatas detsembri alguses, et dementsete inimeste arv kolmekordistub lähema 30 aasta jooksul, jõudes 2050. aastaks 152 miljonini.

Dementsete ravi ja nende eest hoolitsemine nõuab praegu 818 miljardit dollarit aastas ehk üle ühe protsendi maailma sisemajanduse kogutoodangust.

Kulu on niivõrd suur seetõttu, et arvesse on võetud ka seda, et osa inimesi peab lähedaste eest hoolitsemise nimel oma igapäevasest tööst ja sissetulekutest loobuma. Kahjuks pole tulevikust midagi head oodata: WHO hinnangul kasvavad dementsusega seotud kulud 2030. aastaks üle kahe korra, jõudes kahe triljoni(!) dollarini aastas.

Enimlevinud dementsuse vorm (kuni 60–70 protsenti juhtumitest) on Alzheimeri tõbi. Dementsus on selgelt kasvav probleem ka Eestis.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Ekspressis

Jaga artiklit

8 kommentaari

O
on tõestatud,  /   12:40, 20. dets 2017
et stressid mõjuvad ajule ja hiljem tuleb dementsus. Sööme juba noorena saastunud, kemikaale, hormoone, antibiootikume täis toitu, vanemaks saades annab see endast tunda.
K
kriuks  /   11:28, 20. dets 2017
Praegu elavad inimesed palju vanemaks kui varem, enam pole haruldus kui su vanemad elavad 90 aastaseks. Seoses vananemisega kasvab ka dementsete inimeste arv. Varem oli meditsiin kehvem ja haiged lihtsal surid ära enne kui nad selliseks muutusid. Praegu pannakse uued südamed, südame stimulaatorid, uued liigesed, maksa jne. Kuid aju ju ei anna uuendada. Ka endal sama probleem, siis tekib küsimus kas me peame kõik vanurid ikka niimoodi üles haipima?

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis