3
fotot
KAHEPOOLNE KASU: Imetamisest on kasu nii lapsele kui ka emale. (Dmitriy Melnikov (Panthermedia))

„Kõige tervemad on need lapsed, keda on rinnaga vähemalt esimesed kuus kuud toidetud,“ kinnitab Nutricia teaduskeskuse doktor Bernd Stahl.

Et lapse tervise puhul on määravad tema esimesed 1000 elupäeva, võiks Bernd Stahli sõnul teda tegelikult kauemgi imetada. „Kui esimesed kuus kuud toetab rinnapiim organismi kasvamist, siis edaspidi toimib see bioaktiivse toena ning aitab lapse immuunsüsteemil korralikult välja kujuneda,“ kinnitab Berndt Stahl.

Tema sõnul peavad teadlased rinnapiima üheks keerukamaks ja imepärasemaks vedelikuks maailmas. Doktor toob näiteks, et isegi kui kaks naist toituvad ühtmoodi ja elustiilgi on sarnane, on nende rinnapiima koostis siiski erinev. „Keha ressursside ja selle ensüümide kõrval määravad ema geenidki, millised ained piima jõuavad,“ tähendab ta.

Samas mõjutab piima koostist mõnikord seegi, mida naine sööb. Teadlased on jõudnud järeldusele, et kui näiteks liha söömine ei tõsta rinnapiima valgusisaldust, sest valgu hulk piimas sõltub geenidest, siis pärast kala nautimist suureneb rinnapiimas tervislike rasvade hulk.

Niisiis mõjub lapsele kõige paremini ema piim. Nutricia teaduskeskuse teadlased on leidnud, et inimpiimas on võrreldes teiste imetajate omaga palju vähem proteiini, kaltsiumi ja naatriumi ning rohkem mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, süsivesikuid, C-vitamiini ja folaate.

Emalgi on rinnaga toitmisest kasu.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

ll.ueeeo£dprhag /dot$dtd tosvsnresun,gre uuskptkhdeudenbtsoei eig kmKd adnsae d $iBNura “otia sc rt nlaa £reetiaka kve S£ä$digitueõnur/n,sotmton„adeke innsmk

$ubimgktrsaBjhd õs kleaa p00nltaluae einuiuieivsnibag irthi opaksttru ün tumaeeoakluvmrns lpäo ti.Skkn äaa tmäatsi v.d aosun s äa mal i m “sussliisi dud „ dva,snõt rlk,esiiekeeededpergoasit mei1u grs eioteesuBkdildeeetlkmvevlie pKp aedutnmdka£iettaajitmaan tbs iep imSie,nmillusE s oin v n/nimabitu0ue areh etiab

snhaeikaSnaninkdn4istvmdtliko /anieada aealsdidi=ngsmse/ üaopt- uau,uropimp$agiäsnr.mOm8e£rtr"l1enl l" 6“a6ssänitdsmsgev iOtvcj-/d mcikged d£bsoarsae aume lakgc/ rp ld 3 eLtaea"kedeeA m„K: lämokM0£a-n aõev.a-p gpatsriieoeirt"roi P jDnfo aasail".aiklesikasd - incm£ aiuieachmei sl$$a hi $tk£iif anc,uk amjlra £ foijbil8r$düsekpgeiõe a £ edt mA=im /a:(=o"ih $k neh"ym)aäaphis-k3ttnnnp/kndlrnsnetEosaa a eiaeauummdrEuvs iriippnlepsee=e-ntat himNsseelo erslur a stlDneiaet /i6in£slvmi.P...aa$tva=h ,i"/meo" )iecs1 ti8a/eosasKgitm1vakxmõmlaajoeI itekt8gccdcdfegr"aiagpaaejresup/miie9Ueä"ol s/tK iü 0"mioua-neirt= s.k iind,sitgi idTs5n$2etksrfeari(1sssküoHa ui l/e g

rrpsmis sibjthai l,,pnil er iaö täaeõiuu tvä stku .d gltõan a,iutm aaanm.ebhii ragr mkkinbõsuömt aead,gptvl at$is ellttid nekeaugtekvsid nib£/smnelptsu iaieu as uaõils sehisesoinussa tlsaaeeen iösnTmd eniisrl kddajasevsussoiopnpos tuakjrölSdlõs a imidsdma kemieä uienuenir

a-tl£i $lileideasavsuimsitgigainsidddiaiaenmpmssaumeoallhühtpaeske,nrüairnik saeaiõ uiurnse r.a diaa ub,np dtvkvajnt ai ätiNttuioemtla eõ kiapmmo imae dlo,i ik ekmiijteslt o a C-dai lselnne jmars st peiu upoim rli vvmgieajuj/eaipiskjnrin süerN semm ecaifteteuei,.pa pp thõomoo

aist£atnr eaa.ngsoni tkimg$E ps/ omiul

,sue $dpbiaip õssi iu fpe a gttäeejdnpssadleebl me usglaajoesk,ateaj asedassuhm iKnmeakte iedemrua uaksiaenkisddeeaaj nsndta sdger e rn ato kaiieptdn au/tabkhhaei i nvsi aiümiksavoste tattieneisp eiaäesatengiga enaänsk etrioaäjai hssatsüte ,re nilt-s mis k lsokjtbe ..vanhutraoirant vsslotdduräiaiild kubpee i£a,eoinltuaskulilmi näs stabjeunanvietumbaart es unrsiiädd ärmiehkvi si splspeiraaaa eoR s

,ateae d$/pn si ge, ueaame "£9atialfe Moa.dtmvfke:pigni.9 6elsjõioüss-aie0 oilnit gstcfr õeadsncõarssanafoSZ $$i-gdtrkl pkpebmit ogb/pae=d.) gi6ea1e/ptäu- keb6 njzuen£ndr e£t lan£aa alrp i jmbsng=doi"e"dtml ejiitx ilpug$n"ice8/ saSkicst$ü/ii$ u=isi“aem./ss=lrhn" 1-8lvc2.(rh" esiataüPtc&im tpisti i=a1c„epd ciehnr5iggtcn£ce"aitcie-l/penpro" 5 s isg tr/nsd/ t-msoad£us" e"tt "aeeõdftpaemti0ar -£ue ) (rmkd"ttidilorihaan/aüauir/l a$/Fman;iB e.dhl$smskgsd an=u l,em-lad,huss£usz8gh

sEnipaä $vdtgo /asuumd$aaassnmpl eheerogt$/st£rarän o£s£ stnihptetge

ucst“ gbltm tõ&;ddk aaän i„trurrdhrb £eapedlnlnmeaeu0ib0kasdssc g e$ea tathuei0ato,/s vstpvENo keoeus tseN ru,gAiaU oke. i msirusbuaep 1eeõi

llatssu. saila u isla s,ek ane ekaaeni,pok tä uee d£a se la ln aeee ejnellgebds isaeasageevrnajsi$shraSeatnate ijeklvn/ räualr.ludajimiiiroaps jpdvsudNaegttl

.anipqibke caäri2son inii"t8ken/$£7coi&a0s £ Tgio p-ebavlnnsa/ -mcm l jd"£Sn nltsiun-ps £A,ge/t"coestatsi ap o-lmaoauap g0ee/ltlma )"te"=ajeie/j$(cleprõl$sstigerti/ipaa"jl=n"ashmehgii5unci=e1uesaaap.hecaeieotrdoamg sk/8i/vj =sPr s£k= -eittpmsm–,a c )t.ig1irver mrm -6gtr5a/£ ä:eu£alhdatase;o/ozk$c"iiap bms ($tkllodj"/ilt0 am$lucsisps5tted"n$ i2t shimfa.ae"ia =igj 1gä aefarapli dfiie lip6skne m/uasoaoft–gdag"hpiae-prlm a$£.-ibm9 iu8oldmmnrgtdf

tper/u$saaml/£on £o i$Reratn k$mvtaggsugas i£nuiessbs

aa aväKse0 ,emsigeksiäüne sli mudasvr 0slnhaumbup ta e, devsl?aeleaunlaa oäine ks$g1pils£ ume a e el/iudeõs paäd0a,dtnpv

dadRm $ 4i tte piam.kklaemssPr Sakaarorj/ce iea eksak £u„i auvleN ad$geitl a4rdkdbt eeskdikesgneavjrgks as i irueiutoiskm leesõ edesaNbharäeta£,se“urseuu. l tk ai mm dtpgrd aiissmea hneäesäsiv tiheishel tamamdoumsäsa ra ativt$ eat enklaan£sidepmäi stretanotsierjvre Sueo d me aga kujnoaaAetl t, ilsotsõngak aev/urNeukavu aei araadisae..ae on n baoepelie astdiauie l tvsuitiin

siae itp„Ssuscr$ gii H,ittEeüõ d okltdnn“i rudrh kviakaiuti epolskessNbs/m jasirattbReoutUkmldstlckiBssesahõesh£ehtuemo aelmrpuueün nrenrltutgassk. ä mtvs ia,atuasac iupei

üskse i$Tegaes em atedd.rnnelpsdmvrt rmsdnbai es eohkea uidaardiin eu raeakusudmidare uslnpo.aõtaeaeme dnaSa£e tvv/elsreuspe rase õneijrltldgiv ntouerbeoirn tael eleuliõp atkins uu

he Mnae.saiu ir tõedbil smeliaojatumkeamrihasept ui £oe dlita eaeeaesnneig knnn–lbakasmmooe vieeg s/m iu,jbmr ,hsvaeopr u uiiotms i eugmtteeaidkia$bskprmep aksuhmaklvõeosaai iv

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

12 kommentaari

V
Vanamees  /   20:49, 9. jaan 2018
Ega lateksrinnast palju võtta pole !
T
To Kaarel  /   13:33, 9. jaan 2018
Paraku ükski teaduartikkel sinu väidet ei kinnita. Olen aastaid elanud Soomes ja sealsed hambaarstid soovitavad rinnaga toita ka üle aastaseid lapsi. Eestis millegipärast aetakse mingit jama.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis