PEREVÄGIVALD (ARNO SAAR)

Perevägivalla kogemuse tunnistamine on endiselt tabu ja seda ei soovita avalikustada. On mitmeid uskumusi või väärarusaamu, mis takistavad perevägivalla ohvritel abi küsida, õigustavad vägivallatseja käitumist ja lubavad vägivallal jätkuda.

Statistika on ehmatav: iga kolmas naine Euroopa Liidus ja Eestis on kogenud mingit liiki füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda alates 15. eluaastast. Vägivalla kohta käivate müütide ümberlükkamine on vajalik vägivalla all kannatajate huvides – oluline on julgustada neid abi otsima ja panna vägivallatsejad oma tegude eest vastutama, kirjutab võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf sotsiaalministeeriumi ajaveebis.   

Kaheksa müüti perevägivallast

Perevägivallaks peetakse igasugust tahtlikku vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhtes või omavahel suguluses. Perevägivald on keeruline, peidetud ning kaugele ulatuvate tagajärgedega probleem nii ohvrite kui ka kogu ühiskonna jaoks.

Müüt 1. Kui vigastusi ei ole, ei saa ka vägivald nii tõsine olla.

Füüsilist vägivalda on tõesti lihtsam märgata ning see vägivalla vorm on seetõttu inimestele kõige enam tuttav. On mitmeid teisi perevägivalla liike, mis kannatanuid tõsiselt kahjustavad: kontrolliv käitumine, emotsionaalne väärkohtlemine, seksuaalne vägivald, majanduslikud piirangud. Hingehaavad, mille jätab vaimne vägivald, võivad olla sama sügavad ja raskelt paranevad kui vigastused, mille põhjustavad löögid ja raputamised. Neid haavu ei ole nii lihtne märgata. Ligi pooled naistest on kogenud praeguse või endise partneri poolt vaimset vägivalda – neid on halvustatud või alandatud, ähvardatud füüsiliselt haiget teha, keelatud kodust lahkuda, jälitatud, pandud luku taha või võetud ära autovõtmed, pangakaart või raha.

Müüt 2. Naised ja mehed kasutavad vägivalda võrdselt.

See on üks sagedaseim perevägivallaga kaasnevaid vääruskumusi. Kindlasti on olemas naisi, kes kohtlevad oma meessoost partnereid väga halvasti – solvavad neid, püüavad kontrollida, alandavad nii omavahel olles kui teiste ees. Sellise kohtlemise kahjulik mõju meeste eludele võib olla tõsine. Siiski, kas kohtame mehi, kelle karjäär katkeb pideva kriitika tõttu? Või mehi, kes kardavad enda elu pärast ja põgenevad partneri eest varjupaika teises Eesti otsas? Statistika nii Eestis kui mujal maailmas näitab, et 8-9 juhul kümnest on paarisuhtevägivalla ohver naine.

Müüt 3. Ta on selle ära teeninud ja ise provotseeris vägivalda!

Väga sageli süüdistatakse ohvrit käitumises, mis mõjub vägivallatsejale nii, et ta ei suuda ennast kontrollida ja muutub vägivaldseks. Selline hoiak on levinud nii kaaslase peksmise kui laste väärkohtlemise õigustamises. See müüt põhineb uskumusel, et vägivallatsejal on justkui õigus hinnata oma partneri käitumist ja “karistada” teda “sobimatu” käitumise eest – partner kulutab liiga palju, viibib liiga palju kodust eemal, näägutab. Vägivallatsejad püüavad leida järjest uusi põhjendusi enda vägivaldsele käitumisele. Eestis tehtud uuringud on näidanud, et kahjuks on siiani levinud ohvreid süüdistavad hoiakud, küll oli ‘seelik liiga lühike’ või ‘elukombed kerged.’ Mitte keegi ei ole “ära teeninud” füüsilist või vaimset vägivalda. Tuleb meeles pidada, et kannatanute süüdistamine takistab neil abi küsida ja võimaldab vägivallal jätkuda.

Müüt 4. Alkoholi tarvitamine põhjustab vägivalda perekonnas.

Vägivaldse käitumise põhjuseks on võimu ja kontrolli vajadus. Alkohol annab vägivallatsejale ettekäände oma tahte maksma panemiseks. Nii alkoholi liigtarvitamine kui perevägivald on levinud probleemid ja seega ei ole üllatav, et need mõlemad esinevad ühel ja samal inimesel koos. Siiski, enamik vägivallatsejaid ei ole sõltlased ja nad väärkohtlevad oma partnereid ka siis, kui nad on kained. Tõsi on, et alkoholi liigtarbimine võib vägivallatseja julmust või tujukust oluliselt suurendada. Terapeudid ütlevad, et vägivallatsejate puhul ei ole sugugi harv selline olukord, kus nad muutuvad sõltuvusest vabanemisel hoopis vägivaldsemaks, mittejoomine ärritab ja nad elavad seda välja pereliikmete peal.

Müüt 5. Vägivalla all kannatajad saavad ise vägivaldsest suhtest lahkuda.

Jah, see on tõsi, kuid vägivaldsest ja kontrollivast suhtest on väga keeruline lahkuda. Tihti jätkub vägivald ka pärast paarisuhte lõppemist. Ohvrid jäävad vägivaldsesse suhtesse väga erinevatel põhjustel: neil on piinlik, et neil on vägivaldne partner; neil on hirm, et inimesed süüdistavad neid; nad hoolivad enda partnerist vaatamata sellele, kui vägivaldne ta võib vahel olla; neil puudub majanduslik kindlustatus; nad on segaduses ja ei tea, milline abi on olemas; neil on hirm jääda üksi ja eemale sõpruskonnast; nad kardavad enda ja oma laste elu pärast; neil püsib lootus, et vägivald ei kordu; neil on hirm kaotada õigus kasvatada oma lapsi; neil on hirm õigussüsteemi ja politsei ees. Hoolimata nendest hirmudest on oluline mitte jääda üksi. Tuleb leida keegi, keda saab usaldada ja asuda looma vägivallavaba elu. Kui tundub, et lähedasi usaldada ei saa või nad ei ole kättesaadavad, pakuvad perevägivalla ohvritele tuge naiste tugikeskuste ja ohvriabi töötajad.

Müüt 6. Peredes ikka juhtub ja teised ei peaks sekkuma

Vägivald ei ole peresuhete loomulik osa. Lähisuhtevägivald on kuritegu ja see võib kaasa tuua vigastusi ja vaimse tervise probleeme. On küllalt palju neid, kes vaatavad mööda ja teevad näo, et ei märka. Põhjuseid võib olla mitmeid: nad ei taha sekkuda teise ellu, vägivallatseja on neile tuttav ja nad ei taha probleeme, nad ei usu vägivalla tõsidust. Siiski, järjest enam sekkuvad ja pöörduvad politseisse ka naabrid ja sugulased kui kuulevad naaberkorterist kukkuvate asjade heli ja karjumist või märkavad vägivalla tundemärke – sekkudes võib päästa elu. Kõige olulisem on see, et vägivaldsust ümbritsev vaikus saab murtud. Perevägivalla levikus ei ole süüdi mitte üksnes vägivallatseja, vaid ka ükskõikne naaber, kolleeg või sõber.

Müüt 7. Perevägivald on peamiselt kehvemal järjel olevate inimeste probleem

See uskumus vägivallatsejast kui võrdlemisi väheharitud lihttöölisest mehest loob eksitava pildi. Nii jääb tähelepanuta tõsiasi, et ülikooliharidusega ja kõrgel ametikohal töötava mehe puhul on vägivalla kasutamine partneri vastu enam-vähem sama levinud kui iga teise puhul. Edukas ettevõtja, kohaliku omavalituse volikogu esimees, spordiklubi treener ei seostu nii kergelt jämedakoelise rusikakangelase kujundiga, kuid kõik eelpool mainitud võivad olla sellegipoolest väga kohutavad partnerid. Mida võimukamal positsioonil on vägivallatseja, seda raskem võib olla ohvril vägivaldsest suhtes vabanemine.

Müüt 8. Lapsed ei ole teadlikud vägivallast nende kodus. Nemad ei ole ohvrid.

Kodune elu koos vägivallatsejaga võib olla lastele sama stressirohke kui nende emale. Ka siis, kui lapsed ei ole otseselt füüsilise vägivalla all kannatajad, tajuvad nad tülisid ja pingeid. Kui nad kuulevad karjumist ja solvanguid, on nad mures oma vanemate pärast. Kui vägivallatseja peksab seinu, lükkab ümber mööblit, siis haarab lapsi veel tõsisem hirm ja see saadab neid ka rahulikumal ajal. Nendel lastel esineb rohkem käitumisprobleeme ja tähelepanuhäireid, samuti agressiooni, mõnuainete kasutamist, depressiooni ja enesevigastamist ning muid stressirohkele lapsepõlvele omaseid probleeme. Laps, kes on ema vastu toime pandud vägivalla tunnistajaks, võib saada tõsise trauma.

Jaga artiklit

24 kommentaari

M
Me  /   11:10, 15. aug 2018
Ükski endast lugupidav ja tugev mees ei muutu vägivaldseks ka siis kui naine lõputult näägutaks,ta lihtsalt ei laskuks nii madalale. Aga sellise mehe kõrval ei tulegi naisel tahtmist näägutada,ta tunneb hea mehe kõrval alati end turvaliselt,on ise õnnelik ja ka mees on õnnelik. Ainult nõrk mees annab kätele voli ja alandab naist (sama käib ka naise kohta). Kahjuks kohtab eestis tõepoolest neid nõrku mehi liialt palju. Ja tundub,et siinsed kommenteerijad mehed heameelega annaks naisele kolaka,kui tahtmine tuleb. Ise füüsilise vägivallatsejaga kokku puutunud pole,küll aga vaimse vägivallaga. See kipub välja lööma siis,kui naine ei tegutese täpselt mehe soovide järgi, st et selliste meeste puhul on abielu idülliline siis,kui naine kõik oma soovid tahaplaanile jätab. Õnneks veel kõik mehed eestis nii hullud pole.
T
Tobi  /   10:45, 15. aug 2018
Jätsin lilled kastmata ka vägivald lihtsalt kuivasid kokku

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis