Apteekides on D-vitamiini väga erineval kujul – tilkade, spreide, kapslite ja tablettidena, samuti on doosid väga erinevad. (PantherMedia/Scanpix)

Kõik justkui teavad, et kõigil on D-vitamiini puudus, aga kui palju täpselt peaks seda võtma ning mida see mõjutab, kui et meil on vitamiin D tase liiga madal, seda tihti ei teata.

Aastal 2017 olid meditsiinilaboris SYNLAB testinutest 75 protsendil inimestest D-vitamiini tulemused alla soovituslikku tervislikku taset 75 nmol/l. Tõsist D-vitamiini puudust esines neist 36,2 protsendil ehk nende D-vitamiini näit jäi alla 50 nmol/l. Meestel ja naistel olid tulemused sarnased.

„D-vitamiini näitu võiks igaüks vähemalt kord aastas kontrollida, seda saab teha nii meditsiinilaboris kui ka perearsti juures,“ ütleb Apotheka apteeker Kerli Valge. „Kui on tuvastatud D-vitamiini puudus, võiks pärast kolmekuulist D-vitamiini tarvitamist teha uue analüüsi ja vastavalt muutunud näidule D-vitamiini annust korrigeerida.“

 „Apteekides on D-vitamiini väga erineval kujul – tilkade, spreide, kapslite ja tablettidena, samuti on doosid väga erinevad. Enda organismile kõige sobivama kangusega preparaadi saab valida ikka äsja tehtud vereanalüüsi järgi,“ rõhutas apteeker. Kuigi D-vitamiin on Eesti sombuses kliimas ainus vitamiin, mida on enamikel inimestel vaja aastaringselt tarbida, tuleb enda D-vitamiini näitu siiski aeg-ajalt kontrollida, sest huupi pole tema sõnul mõistlik pikaajaliselt suuri annuseid manustada.

Inimesed, kes peaksid keskmisest suuremaid D-vitamiini annuseid võtma, on eakad, kellel on D-vitamiini produktsioon nahas vähenenud. Samuti istuva eluviisiga inimesed, kes viibivad päevasel ajal, mil päike paistab, vähem õues. Ka sportlased, eriti sisealadega tegelevad sportlased, sest nemad kulutavad oluliselt rohkem kehasse kogunenud D-vitamiini varusid. Ohustatud on ka inimesed, kes tarvitavad palju alkoholi, kes on rangel taimse toidu dieedil, kellel on erinevad peensoolehaigused ja kes tarvitavad teatud ravimeid pikemaajaliselt. Riskirühma kuuluvad ka puberteediealised lapsed, kel kiire kasvuperiood.

Kui tarvitada D-vitamiini toidulisandina, tuleks seda Tartu Ülikooli biokeemia professori Ursel Soometsa sõnul teha õhtuti, siis on sellest kehale rohkem kasu.

Põhjus on selles, et D-vitamiini imendumine võtab aega. „Kui võtate D-vitamiini hommikul, viiakse see kehast edasise söögiga välja ning selle imendumiseks aega ei jää,“ põhjendab professor.

Kui palju seda õige võtta oleks? „Täpse vajaliku koguse saab teada vereseerumist,“ märgib temagi vajadust enda D-vitamiini näitu teada ja kontrollida. Normaalse D-vitamiini taseme korral (75 – 80nmol/l) võiks Soometsa soovitusel igapäevane tarvitatav D-vitamiini kogus olla 800 – 1000 IU päevas.

Toidust saab D-vitamiini piiratult, selle peamised allikad on kalaõli, munakollane, või, maks, pärm ja D-vitamiiniga rikastatud piimatooted.

Miks on D-vitamiini vaja?

D-vitamiini aktiivne vorm kolekaltsiferool on vajalik kuni 3000-ks organismis toimuvaks protsessiks. Muuhulgas on seda vaja, sest see:

·       Aitab võidelda liigse väsimusega

·       Toetab immuunsüsteemi normaalset toimimist, aidates talveperioodil hoiduda ülemiste hingamisteede viirusnakkustest

·       Kaitseb südant ja veresoonkonda ning aitab hoida vererõhku kontrolli all

·       Osaleb veresuhkru taseme säilitamises, piisav vitamiini tase veres vähendab suhkruhaiguse avaldumise riski

·       Soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist ja luudesse jõudmist, tagab tugevad luud ja hambad

·       Lastel on D-vitamiin vajalik luustiku normaalse arengu ja kasvu tagamiseks

·       Oluline liigeste ja lihaste normaalseks funktsioneerimiseks. Piisav vitamiini tase veres tagab lihasejõudluse ja -lõõgastuse ning parandab sportlikke tulemusi

·       Võimaldab vältida vigastusi, parandades tasakaalu ja koordinatsiooni

·       Allikas: SYNLAB

Jaga artiklit

2 kommentaari

?
???  /   06:12, 18. jaan 2018
et siis tühja kõhuga võtta . . . (?
T
Tahan ka olla professor  /   16:06, 17. jaan 2018
"Kui võtate D-vitamiini hommikul, viiakse see kehast edasise söögiga välja ning selle imendumiseks aega ei jää,“ põhjendab professor.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis