Hea nõu

Õnnetusjuhtumi ABC: kuidas käituda, et kindlustusest abi oleks? (2)

Ohtuleht.ee, 25. jaanuar 2018, 10:37
 PantherMedia/Scanpix
Õnnetused tabavad eri vanuses inimesi ikka ootamatult ja pealtnäha ohututes situatsioonides nii harrastusspordiga tegeledes kui ka kooliterritooriumil. Olenevalt tõsidusest võivad need aga mõjuda pere majanduslikule olukorrale laastavalt.

„Täiskasvanutega juhtuvad õnnetused kõige enam just erinevate spordialadega tegeledes ning kurjajuureks on ka libedad tänavad, seda just vanemate inimeste puhul. Suuremad lapsed seevastu vigastavad end kõige rohkem koolis. Väikesed lapsed aga pigem mänguväljakutel ja traumad kipuvad olema tõsisemad, nagu kodarluu tüüpilise koha murd või õlavarreluu murd. Ette tuleb ka kukkumisi kodus, mille tulemuseks on põrutused ja haavad nii peas kui kehal,“ tutvustas Seesami kahjukäsitleja Kirsti Risthein enimlevinud õnnetusjuhtumeid.

Samal teemal

Kindlustaja sõnul ei näe ükski inimene harjumuspärastes situatsioonides suurt ohtu, kuid õnnetuse korral võib näiteks lapse käeluumurd tähendada lapsevanemale pikemaajalist töölt eemal olekut. Kui aga perekonnal peaksid lasuma ka laenukohustused ja siis põhilise sissetuleku tooja ajutiselt või alaliselt töölt eemale peaks jääma, võib säästude puudumisel pere majanduslik olukord järsult halveneda.

„Seesami statistikast näeme, et üha rohkem inimesi teadvustab selliseid ootamatuseid ning lisaks tavapärase reisi-, kodu- ja kaskokindlustuse kõrval kindlustatakse üha enam just õnnetusjuhtumite eest. Õnnetusjuhtumikindlustus ei hoia ära õnnetuse teket, kuid on suureks abiks perekonna majandusliku toimetuleku tagamisel, kui õnnetuse tagajärjel on vaja pikaajalist ravi, tekib osaline või puuduv töövõime või kaotatakse pereliige,“ rääkis Seesami esindaja. 

Kindlustusspetsialisti hinnangul võib inimene olla kindlustatud, kuid õnnetuse korral valdab teda emotsioonide virrvarr ning kindlustuse olemasolule mõeldakse siis viimasena. Et õnnetuse korral kõik laabuks ning kindlustusest maksimaalselt kasu oleks, jagab kahjukäsitleja abistavaid nõuandeid.

 Pöördu kohe arsti poole

Esmalt tuleks säilitada rahu ja tegutseda selle nimel, et kannatanule vigastusi juurde ei tekiks. Vajadusel tuleb anda kannatanule esmaabi ning seejärel pöörduda arsti poole ja talitleda vastavalt saadud korraldustele.

Tööõnnetuse puhul tuleb õnnetuse toimumiskohast teavitada kindlasti ka tervishoiutöötajat.

Olenevalt situatsioonist peab vajadusel ka politsei poole pöörduma. Kuid kehavigastuste korral on siiski peamiseks prioriteediks kannatanu abistamine ja kohene arstiabi.

Teavita juhtunust kindlustust

Hüvitise taotlemine

Haiglaravi korral läheb kindlasti vaja haigusloo väljavõtet! Ravi lõppedes palu arstil täita nn arsti otsuse blankett ning teha meditsiiniliste dokumentide koopiad kindlustusele esitamiseks.

Kui vigastus tekitati kriminaal- või halduskorras karistatava teoga, siis tuleb lisada ka politsei õiend ning tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport. Päevaraha kindlustuskaitse olemasolul tuleb lisaks esitada ka haigekassale esitatud töövõimetuslehe väljatrükk.

2 KOMMENTAARI

K
,,A,, 15. veebruar 2018, 09:24
Kindlustusest on üldjuhul kasu vaid kindlustusfirmale.
o
ob 25. jaanuar 2018, 11:38
Kena lugulaul, mis reaalsusega sugugi kokku ei lähe. Kindlustatud olete te kõigi selle vastu, mis kunagi ei juhtu. See, mis saab juhtuda on lepingu lõ...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee