Toitumine

Mis vahe on toorpiimal ja maapiimal? (9)

Toimetas Silja Paavle, 1. veebruar 2018, 10:58
Piimaekspert Elle Must  Erakogu
Piima maitseomadusi kujundab nii rasvaprotsent kui ka valmistamisprotsess, mis iga toote ja ka tootja puhul on veidi erinev, selgitab üle 20 aasta Valios piimaeksperdina tegutsenud Elle Must.

„Keskmisest kõrgema, 3,5% rasvasisaldusega piim on tarbijaid rõõmustanud juba aastaid – kehtiva standardi järgi nimetatakse sellist piima täispiimaks. Maapiimaks on aga hakatud kutsuma sellist täispiima, mille rasvasisaldust pole pärast lüpsmist muudetud, mistõttu kannab ka kõikuva rasvaprotsendiga täispiim just Alma maapiima nime,” ütleb Elle Must.

Kui tarbija peab lisaks rasvaprotsendile oluliseks seda, et piima oleks võimalikult vähe töödeldud, tuleks tema sõnul valida toor- ja maapiima vahel – omad eelised on mõlemal piimatüübil.

Mikroorganismid

Samal teemal

Toorpiima all peetakse silmas töötlemata piima. See tähendab, et valge joogi biokeemiline koostis on säilinud muutumatul kujul. „Kuid jooja peaks arvestama ka toorpiimas leiduvate mikroorganismide ja bakteritega, mis võivad põhjustada erinevaid haiguslikke seisundeid. Seetõttu on ka näiteks Maaülikooli teadlased soovitanud toorpiima enne tarbimist kuumutada ning mõnes riigis ei lubata pastöriseerimata piima üldse müüagi,“ sõnab Must.

Elle Musta hinnangul on toorpiim küll imeline saadus, aga võimalikke riske ei maksa siiski alahinnata.

„Bakterid võivad leida tee piima sisse lüpsi käigus udara ja nisade pinnalt ning ka lüpsjalt endalt. Bakterid levivad ka õhu kaudu – neid võib leiduda torustikus, lüpsi- ja jahutusseadmetel ning lüpsiinventaril,“ selgitas Must.

Piimaeksperdi sõnul võib lõpptarbija talunikku küll usaldada ja ka heades tingimustes ise veenduda, kuid ka siis ei saa 100% kindel olla. „Ka parimates tingimustes peetava looma organismis võivad haigustekitajad juba olemas olla ja need kanduvad kergesti üle ka piimasaagile,“ tõi Must näite võimalikest ohtudest.  

Valio eeldab oma tarnijatelt kõrgete standardite järgimist ja panustab ka ise sellesse, et piima kvaliteet oleks maksimaalselt kõrge, tehes üle 400 analüüsi päevas. „Tahame anda tarbijatele 100% garantii, et maapiimas on säilinud kõik toorpiima head omadused, olles samaaegselt tervisele täiesti ohutu,“ kinnitas Must.

Realiseerimisaeg

Isegi kui lüpsmisel on jälgitud hoolikalt kõiki nõudeid ja piim ei sisaldagi algselt märgatavas koguses mikroobe, peab silmas pidama ka seda, et toitainerikas piim on ideaalne keskkond mikroobide elutegevuseks.

„Kasutame Laeva meiereis Alma maapiima kvaliteedi tagamiseks pastöriseerimist, mis inaktiveerib ensüümid ja bakterid ning võtab neilt võime paljuneda. Toorpiima aga ei pastöriseerita ja sellest tulenevalt peab tarbija arvestama ka tavapärasest lühema realiseerimisajaga,“ selgitab Must.

Pastöriseerimistehnika, tähendab lihtsalt lahti seletatuna lühiajalist kuumutamist kõrgel temperatuuril. „Kuigi paljudel tarbijatel seostub sõnaga „pastöriseerimine“ minevikust mällu sööbinud keedupiima maitse, siis Alma maapiima puhul seda tänu tänapäevastele töötlustehnikatele kartma ei pea,“ ütleb Elle Must.

9 KOMMENTAARI

p
Praegust piima 1. veebruar 2018, 22:58
mis poest toodud kutsume peipsi veeks (endise lüpsja L.Peipsi järgi) kuna sel pole maitset ega värvi, rääkimata rasvasisaldusest!
t
Tiit 1. veebruar 2018, 14:59
Mina ei tea mida nemad tänapäeval piimaga teevad aga korralik see jook ei ole . Nouka ajal kasutati ka pastöriseerimist ja ikka läks piim hapuks. Nuud...
(loe edasi)
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee