Haigekassa
2
fotot
(Haigekassa)

Täiendav ravimihüvitis on seni olnud neile, kelle kulutused ravimitele on suuremad kui 300 eurot aastas. Kui varem pidi hüvitise saamiseks haigekassale avalduse esitama, siis alates selle aasta algusest muutus ravimihüvitis automaatseks ja lisasoodustuse saab kindlustatu koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis. Seda aga juba kulutustelt, mis ületavad 100 eurot aastas.

Kulutused ravimitele on ühed suuremad väljaminekud tervishoius. Tervise Arengu Instituudi andmetel (2015) läheb kõigist tervishoiukuludest 38% ravimitele. Täiendava ravimihüvitise muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust just suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.

Kuidas hüvitist arvutatakse?

Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul. See tähendab, et arvesse ei võeta kulutusi, mis on tehtud käsimüügiravimitele (ilma retseptita ravimid) ja retseptiravimitele, millele ei kehti haigekassa soodustus, või meditsiiniseadmetele.

(Vida Press)

Haigekassa hakkab hüvitama kulutusi alates 100 eurost. Vahemikus 100–300 eurot hakkab kehtima 50% soodustus. Näiteks, kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot, siis saab ta haigekassalt 75 eurot soodustust. Üle 300 euro ulatuvate kulutuste puhul hüvitab haigekassa 90% ravimi hinnast. Näiteks, 500 euro pealt saab soodustust 280 eurot.

Täiendavat ravimihüvitist arvestatakse kalendriaastas kogunenud kulutuste järgi.

Lisaks täiendavale ravimihüvitisele muutus 2018. aasta algusest ka n-ö retseptitasu. Varem oli see 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot ning 50% soodustuse korral 3,19 eurot ühe retsepti kohta. Alates 2018. aasta algusest on kõikidele retseptidele ühine retseptitasu 2,5 eurot.

Hüvitis aitab vähendada üle 100 000 inimese kulutusi ravimitele

Mida ravimitele kulutatakse, seda suurem on täiendav ravimihüvitis. Näiteks, kui aastas kulub ravimitele 110 eurot, siis on lisaravimihüvitis 5 eurot, 250 euro puhul 75 eurot ning 400 euro korral 190 eurot.

Näiteks diabeeti põdevale tööealisele inimesele, kellel on kõrgenenud vererõhk ja kõrge kolesterooli tase ning astma, kirjutatakse aastas 49 ravimiretsepti. Kõigi nende haiguste ravimeid hüvitab haigekassa 75% soodustusega. Selliste haigustega inimese kulu ravimitele võib aastas olla 467,12 eurot. Tänu uuele hüvitamise korrale on 2018. aastast soodusravimite ostmise korral kulu samale patsiendile aga 235,99 eurot aastas. Samade terviseprobleemidega pensionärile kompenseerib haigekassa ravimeid 90% soodustusega ja tema kulu on soodusravimeid ostes aastas 283,67 eurot. Uue korra järgi väheneb tema kulu 203,54 eurole aastas. Eestis on 110 000 inimest, kelle kulutusi lisaravimihüvitis aitab leevendada.

(Haigekassa)

Lisainfo hüvitise taotlemise kohta haigekassa kodulehelt.

Lisainfot saab vaadata eesti.ee-st

Alates 2018. aasta algusest on võimalik riigiportaalis eesti.ee vaadata aastas ravimitele kulutatud summat, mis on lisaravimihüvitise maksmise aluseks. Kui alussumma ületab 100 eurot, siis on müüdud retseptidel näha ka apteegis saadud soodustus. Soodustuse kohta on võimalik infot küsida ka apteegist või vaadata apteegi ostutšekilt.

100 000 inimest saab tänavu ravimeid soodsamalt

Tänavu muutusid retseptiravimid tänu hüvitiste maksmise muudatusele umbes 110 000 inimese jaoks soodsamaks.

Täiendavat ravimihüvitist saavad kõik, kellel kulub soodusravimitele vähemalt 100 eurot aastas. Muudatusest võidavad eelkõige suurte ravimikuludega inimesed, sh kroonilised haiged ja eakad. 

Haigekassa on lisaravimihüvitisele planeerinud eelarves kolm miljonit lisaeurot.

Kui aastas kulub haigekassa soodustusega retseptiravimitele 100–300 eurot, siis hüvitatakse sadat eurot ületavast summast 50%. Kui kulutused ületavad 300 eurot, saab seda summat ületavast osast tagasi 90%.

Näiteks kui 90% soodustusega ravimeid soetav pensionär ostab nii jaanuaris, veebruaris kui ka märtsis ravimeid 30 euro eest, siis aprillis 30eurost ostu sooritades täitub kogukulu 100 eurot ja edaspidi peab apteegis maksma poole vähem. Kui muidu kulutaks pensionär aasta lõpuks ravimitele näiteks 250 eurot, siis tänu uuele hüvitisele on see summa 175 eurot.

Ravimitele kulunud summade üle ei pea ise arvet pidama. Digiretseptikeskus jälgib automaatselt iga inimese soodusravimite kulutuste limiiti ning 100 euro täitumisel saab järgmistelt ostudelt apteegis automaatselt lisaks 50% soodustust. Ühtegi avaldust või taotlust ei pea soodustuse saamiseks esitama.

Retseptitasust

Igal retseptiravimil on alates sellest aastast kohustuslik retseptitasu 2,50 eurot. Täiendava ravimihüvitise saamiseks vajaliku 100eurose limiidini jõudmisel läheb arvesse ka kohustuslik retseptitasu.

Varasem retseptitasu oli 50% soodustusretseptide puhul 3,19 eurot ühe retsepti kohta ning 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot. Senine kord kehtis 15 aastat. Pea pooltel soodusravimitel retseptitasu langes.

Kuivõrd ühe soodusmäära puhul tasu langes ja teiste puhul tõusis, samuti makstakse lisahüvitist juba alates 100 eurost, siis valdavalt ei too muudatused kaasa suuremaid kulutusi. On siiski väike hulk inimesi, kellel tuleb 100%, 90% või 75% soodustusega retseptiravimeid ostes tasuda umbes euro suuremat retseptitasu.

Enam kui sajal tuhandel regulaarselt ravimeid tarvitaval inimesel muutusid retseptiravimid aga soodsamaks. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis