(PantherMedia/Scanpix)

Südameatakk ei saabu ilmtingimata suure pauguga – keha annab võimalikust infarktiohust tegelikult juba varakult üsna peenetundeliselt aimu.

Südame-veresoonkonna haigused on endiselt maailmas üks suurimaid põhjuseid, miks inimesed enneaegselt surevad. Time toob välja üheksa sümptomit, mis võivad olla esmaseks vihjeks kõrvalekalletest südame tervises.

Samas ei maksa neid lugedes kohe endast välja minna, sest need võivad viidata ka mõnele teisele terviseprobleemile. Seepärast oleks nende ilmnedes mõistlik oma arstiga nõu pidada.

Sa oled väga väsinud. Ja see ei ole lihtsalt unepuudusest tingitud väsimus, see on sulaselge jõuetus. See on nagu gripp selle vahega, et see ei kao iseenesest kuskile.

Põhjus, miks inimene end jõuetuna võib tunda, on hapnikupuudus ehk süda ei jaksa ülejäänud keha hapnikuga varustada.

Väsimuse põhjuse väljaselgitamiseks pea ilmtingimata nõu oma arstiga.

Su jalad on sageli turses. Tursed jalgadel võivad kaasneda näiteks raseduse või veenilaienditega, ka võivad need tekkida reisidel, kus sa pead pikalt istuma. Ka võib jalgade turse olla mõnede diabeedi- ja vererõhuravimite kõrvalnäht.

Kuid see võib olla märk ka südamepuudulikkusest, kroonilisest haigusest, mil süda pumpab verd ebaefektiivselt. Kui jalgade turse on seotud südameprobleemidega, kaasnevad sellega ka muud sümptomid, näiteks hingeldus ja/või väsimus.

Seega tasub igal juhul tasub arstiga nõu pidada põhjuse väljaselgitamiseks.

Su lihased lähevad liikudes krampi. Puusa- ja jalalihaste krambid liikudes ei tulene vanadusest või vähesest liikumisest, kuigi need võivad olla ka lihaskrampide süüdlaseks. Lihaste krambid võivad olla märgiks perifeersete arterite haigusest, mille käigus ladestuvad rasvhapped jala arterite seintele ning see on juba otsene märk südamehaiguse tekkeks. Kui ummistunud on jalaarterid, on suure tõenäosusega ummistunud ka südame arterid. Hea uudis on vähemalt see, et see tõbi on ravitav.

Su pea käib sageli ringi või tunned end uimasena. Ka need sümptomid võivad viidata häiretele südame töös, kuid olla põhjustatud ka millestki muust. Näiteks jõusaalis rassides pearinglust või uimasust tundes võib see viidata vedelikupuudusele. Kui pearinglus tabab sind aga regulaarselt, pea nõu arstiga – põhjuseks võivad olla ravimite kõrvaltoimed, sisekõrvaprobleemid, aneemia või ka mõned südame tervise häired.

Sa hakkad ka väiksema koormuse puhul hingeldama. Vaatamata sellele, et sõidad kolm korda nädalas rattaga, hakkad sa hingeldama, kui liigud trepist või köhid intensiivselt. See võib olla märk astmast, aneemiast, mõnest infektsioonist, kuid harva viitab see häiretele südame klappide töös või südame ebapiisavale võimele verd pumbata. Kuna aga füüsiline koormus tugevdab südant, võid rahulikult edasi treenima.

Sa oled masenduses. Depressioon on maailmas üks levinuim probleem. See pole küll otsene märk südameprobleemidest, kuid vaimne heaolu on füüsilise heaoluga otseselt seotud. Paljud uuringud kinnitavad, et depressioonis inimestel on suurem risk südamehaiguste tekkeks. Mine otsi abi!

Sul on migreenid. Mõnikord on peavalu lihtsalt peavalu. Kuid mõnikord võivad regulaarsed migreenid viidata sellele, et südamega on midagi halvasti. Mõnede arvamuste kohaselt on mõlemad haigused seotud närvisüsteemi tasakaalustamatusega. Seega – püüa koos arstiga migreeni põhjuste jälile jõuda.

Su süda hakkab kuuldavalt kloppima, kui sa lähed magama. Selle põhjuseks võib olla vigane südameklapp. Igal juhul räägi arstiga, kui sa öösiti oma südame kloppimist kuuled. Südamepekslemine võib olla ka märgiks sellest, et vererõhk on langenud madalale, et veresuhkru tase on madal, et sul on aneemia või vedelikupuudus. Samuti võib see olla mõne ravimi kõrvaltoime.

Sind tunned end ärevalt, higistad ja tunned iiveldust samal ajal. Kõik need on klassikalised paanikahoo sümptomid, kuid samas ka märgid võimalikust südameinfarktist. Kui neile märkidele järgnes õhupuudus, väsimus või valud, mis kiirguvad õlgadesse, käsivarde, kaela või kõrri, siis mine otsekohe traumapunkti. Iga viivitatud minut võib vähendada su ellujäämisvõimalusi. Need, kes jõuavad haiglasse tunni jooksul infarkti sümptomite ilmnemisest, jäävad ellu suurema tõenäosusega kui need, kes otsustavad veidi veel oodata.

Jaga artiklit

3 kommentaari

T
tohmu  /   17:34, 28. veebr 2018
Üllatav märk, et surm ei pruugi olla kaugel- sa oled elus.
J
Jajah!  /   15:53, 28. veebr 2018
Kohe lähen ja hakkan võililli katkuma!
Lõpeta juba ära.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis