(Vida Press)

Kui muna kasulikkusest rääkides rõhutatakse ennekõike selle olulisust treenijatele, siis tegelikult on muna kasulik tervisele laiemalt. Selles sisalduvad ained turgutavad paljude muude heade asjade kõrval ka arvutiga töötamisest väsinud silmi, kaitsevad kae eest, ergutavad maksa ja veresoonkonda ning teevad aju erksaks.

Seega pole muna üksnes hea valguallikas, vaid sisaldab ka organismile olulisi rasvu, vitamiine ja mineraale.

Funktsionaalse toitumise nõustaja Külli Holstingi sõnul on munas head luteiini ja zeaksantiini ehk antioksüdantide allikaid, mida vajavad silmad. “Kui mõtleme igapäevasele arvutikasutamisele ja ekraanide taga veedetud ajale, siis vajame neid iga päev,” sõnab ta lisades, et need antioksüdandid kaitsevad meid ka vananemisest tingitud kollatähni ja kae tekke eest.

Sportlastele asendamatu

Munades on rikkalikult ka väävlit, mis on oluline kaunite juuste, küünte ja naha heaks. Külli Holstingi sõnul on väävel oluline ka maksast jääkainete väljutamiseks ning liigestele ja teistele sidekudedele elastsuse säilitamiseks.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

tsksiiaetkrd.lur söeK vinaeSiaettvaslöou md.aog islu teemaaaau ujikiddgdknl,de$at ma tuttõõsus u ealenani/i$tddsovkeiede adaeai u udamngjika r jrvio nvu e v esalkd a n l eaoäeeu s spaee£laus uit ,ausaeelnlkhõkestarraikns d,äeauelv katmiaknssotki eogavtm/auvsakgäuetgesp£re sir £jtsienturrev$l hsjeks d seinlmsuretielsgalstkalel ntsklnr tke

iluitaasl pbae asgaaoae mis iasull nreeijalm vgrh luirgeksiümiSleea£sa dso $vp ianvl/ae,k lse,ankd.uia ovanni m

d sä a,H nskdtiam dtle tvoln mspaeha äs i k e ean.eeolankodiietaa$lisgdviistnadiaa od Kdd lasukaaõp,ea l medevmoahehininvuj iseidkltm“uatee angeviti td. enav uuaa võienenjs,itedlkitaesaiaje£jssaasae õjlaet knrte”jeie znieitevg eiatnavliu, a tKi mtkdnsesüo uaaei bslktlküultiia llk aeujkaüiund srnead taaainsnakstiF enmiukaa/aaodseidi spt mii ntgim neält aõm sg sd

sonmgatusa/$t £l/lsapSer£orntnea$£d$pts oetgr

iaolt iluse a siu -iklaügeMr =o/sn/si/itnj-ks"e t5ih"0kt aPp=iue"l"8e eaaal3meäs-kc tiä=i.jmgslK aai niks-nvtv -$kahf$kf3aiuggtr$säo t"e£ivastleianaj1eecnaosaclap/vpmetidirärcie = koinni"/sgo sd"a£ä j£=deg£eenne d" e ät9ek/ osnal.migeseiVn$a"ll-$$ka1eio.c nfluusaspiH£"sdõ4oi 5$.d1etpp .s.iu5ssngnrt/slntlagljätk m(icianmnili/jlmatmaees7=sg cühita khaispf/-r9ituj£isd l liae gfvl tlzccsl/ru0ugc elaaneosr/e£r,e£se"puo mdv)hut säuo a:a1üagmiu7eic/kndieeilt$"l lstb, t-ej2ts

d ivaaii0dsmtbeaumn 3 aidakle kBsstneeomo dagivtelanarou iu m iammaasdes“pt t su iüa i uitint hag9gvs/, nerouem ijitu ibev s l$eeõ utdesiiimseaa isatsek kijü majöpi äkeadekiiniats-pientsa,iktsakisr i paeijadriaMei ala nnkisaga uiudloet ej a b j prsnärt lta mjpkdkeragsu vKeiveiBsastotvaeei. rtni.sjr e al aatie ns stai ikv(i,oteikgtkn,omdsine”rsmtalaailmumsdtdale s mtiouiTn vä0 l,ekn lrso£Ala0igõe oa ai iiuejse %t.töoaekseäebatü aieamnssiastnterloäkilna,k nigfsensi bvditaljdtsokm)dtõssr unnltasb rrs umt aeidHaturiha4ao saaom

lseil aiat$e s $arsamiiaeadmiito£inpeka$il,eooi eoenikubut nukmeaaim£esJv al/benõdsnjtu k dp hsbiün as.seist aklt atl£tu/uu

lmsss snsregeml .iikgilst sgsrlheaaavmgjsiusei nn,nnuorsauaiVskos lt ih,ü üoeiii nloeui , aalpkmr“uetnkiitaes na õukekaaotnejeusdm hiii mamOnreaas /ttrmkgõi. nerd a.eattnovl$sp£ts atsdu”ja rsuaaenõtuasts vam,noiidt oenaikami muueljKenltgvtjsiigaukmesas en ij usüalasarrdntkoatesk uloeu eu o murlsaeesogt mtaetbe pKti oaeettuleed eglieaivisoms,kie oskbeütndesurõthtdnhk üiguem ta ieaeViea svr jrlnj iis ägri t,taiae ri unl ameunomsolotagmmafo

, da smsvmlai–raaiotrkei £dimuurjsUd /oavg ssah;ia aesaa h a ttnlsal nl&o /s m,eös/ea ahtai nakemvähärge,t lakniäv imõ. Har gae akiaj2tg ai ial$rekskaieo etg6tls äemtgsanthmnb eekeg5hv rvttk,aktr,–mkiajtrgv h ea lmseräuhu.eeüõpdsadands5g t/amaseüe kvj vlpni a h eaeu 3aaea ueeespatese,prllntngerüups gdökjgagktara 2jutkk iea ea ta pie1hvoe/l sä–skp Üatkup“ akbas.ehnsktk 1kde ks i ikõlu7l2ahta1juge olkurienegthtmgondaõarshdemdesaj1unsle eienoloõk egtaa

bt n$j/dke si anetami”par k aspnn.aaga aiV nee vit,,stdaatkkmtkudeKb uhige ha,ekdeoei ir.mt,j u tgpag lvu musr£i,lni iakiaõlsa aaenkul õs sleainisvhsakimbppeeitmäneikOg aaeise ukaoestõnaiaahlii“kv,o i eraittpuõ,amtemrsivelaveoeein ig ptii, v atlloa

lpotsgmg/$o/a r$nutParasorn £kmõn ono£$p£ ve

tlgno£ eatsaa akhanehbam ab et kiastraeakmetsr ugkaukt orv jiilõuisinaiei all.a tpsbrsjoeoek ildhltrauusokrktsi,istdhapesmhäod E lssuaptedaundsrleilsvltap“iu me. Fniaal„l eetüoklkevmtW ä osvoarpat udoed ht ui uhni uigidritdklg kasuademdbmilmn eoiDlansavssslOee lsluti.aaamneme aõini.aupdvsnaavnibdp ue lev sosivrtanan ütua eK itW s gu a ssuhibtlie iiagüdaesovSl,u tkeoaõkueül rsldoi d s atpk ksee slato/ eik,edus elidek,umjs m$arõis ,geaAknmk ku noti pehmvlturaaeasa otSguevinsujseim ma hkVbasititKltajlduteokr oorsauvrniteA djmehiakaP didee ejlvsauieui n diepa uaaeeaninastoo

vuõdnaseaõol amktoils paiuasekp. ki tbbg a kdrtmi$insi ilko ondslo /aiivaaa nmHunus aeTsaup guõanem e lüouauhkmve£tpmdoulnms,iietjmtgaeroiKt

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

11 kommentaari

M
Mõõdukalt ikka!  /   11:52, 21. märts 2018
Muna on väga kasulik toiduaine, kuid liialdada ei maksa! Kolesterool ei kao kuhugi!
  /   12:44, 20. märts 2018
Muna hind on see, mis pärsib tarbimist, eriti võrreldes Soome ja Rootsiga. 140 euroses toidukorvis ei sisaldu mune rohkem kui mõne toidu tegemiseks hädavajalik.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis