(PantherMedia/Scanpix)

 “Oi, kevad on käes ja taimed ning puud hakkavad õitsema” – atsihh! “Oi, sõbral on nii armas karvane kass” – atsihh! Mida teha, kui allergiline nohu kimbutab?

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ja Elite kliiniku lastearst-allergoloog dr Kaja Julge selgitab, et tüüpiliselt väljendab nohu end sellega, et ninast eritub vesist sekreeti või eri tooni lima. Aga nohuga kaasneb ka muid ninapõletiku ehk riniidi tekitatud haigusnähte.

“Allergilise riniidi sünonüümina kasutame igapäevaelus allergilise nohu mõistet, kuigi selle sümptomiks on mõnikord vaid turse ja ninaeritis võib valguda ninaneelu. Kõige sagedasem nohu põhjustaja on kindlasti viirusinfektsioon, kuid aina rohkem inimesi on muutunud allergiliseks ja riniit on selle sagedane väljendus,” ütleb ta.

Doktor Julge kirjeldab, et kokkupuutel allergeeniga hakkab inimestel nina sügelema ning nad hakkavad aevastama. Ka võib hakata ninast rohkesti eritist jooksma või vastupidi –  2–5 minutit pärast allergiat tekitava ühendiga kokkupuutumist tekib ninakinnisus. “Kindlasti on haigusnähtude tekke kiirusel ja tugevusel seos ülitundlikkuse astmega ning inimestel võivad sümptomid avalduda eri allergeeni koguse puhul,” ütleb tohter.  Ta märgib, et kui rohke vesise nohu ja aevastamisega kaasnevad silmade ärritus ja palavikku ei ole, on üsna tõenäoliselt põhjuseks allergia. “Midagi halba ei juhtu sellest, kui igaks juhuks antihistamiini tablett sisse võtta. Kui aitab, toetab see allergia võimalust ja on põhjust tablettide võtmist jätkata. Viirusinfektsiooni sümptomitele antihistamiinid märgatavat leevendust ei paku. Samas on hea meeles pidada, et  üks ei välista teist.”

Allergeenid varitsevad ka turvaliste koduseinte vahel

Sagedamini esinevad allergeenid on õietolm ja hallitusseeneosed, turvaliste koduseinte vahel dikteerivad aga allergiku enesetunnet tolm, perelemmikute karvad, kõõm, eritised ning olmekeemia. “Mittespetsiifiliste ärritajatena võivad mõjuda ka külm õhk, kliimamuutus, tugevad lõhnad – sh parfüümid, lilled ja toiduvalmistamisel eralduvad aroomid – , tubakasuits, õhusaastus, muutused suguhormoonide tasemes, füüsiline koormus, alkoholi tarvitamine jms,” ei taha tohtri loetelu lõppeda. “Mõni väga allergiline isik ei saa minna ruumi, kus on viibinud kass, sest kohe tekivad silmasügelus ja aevastamine. Samas teine kassi suhtes allergiline inimene saab allergianähud alles looma süllevõtmisel või tema silitamisel,” teab Julge.

Kuid mõnel õnnetul ei piirne allergiareaktsioon vaid ninaprobleemidega – tekkida võivad ka hingeldus ja köhahoog, nahalööbed, peavalu, liigesevalud, seedehäired ja kehatemperatuuri tõus. “Umbes pooltel täiskasvanud inimestest, kellel on õietolmuallergia, võivad esineda oraalse allergia sümptomid seoses ristallergiaga: toorete puu- ja aedviljade, aga ka pähklite, seemnete, maitsetaimede söömisel võivad tekkida huulte, keele, suu limaskesta sügelus, turse ning raskematel juhtudel ka kõriturse, astmahoog või isegi anafülaktiline šokk, mis on eluohtlik,” räägib tohter.

Allergoloog nendib ka seda, et allergilise nohuga kimpus inimesed põevad viirusinfektsioone raskemini ja neil tekib sagedasti ninakõrvalkoobaste põletik. “Rinosinusiidi ärahoidmiseks või leevendamiseks tuleks vältida kontakti nii allergeenide kui ka hingamisteede nakkuse saanud inimestega. Ka teevad head korduvad ninahormooni kuurid ja nina loputamine meresoolveega.”

Allergikul tasuks perearsti vastuvõtule registreerimisele mõelda siis, kui allergilisele nohule iseloomulikud kaebused korduvad samas olukorras nt loomakontaktil või teatud aastaaegadel; igal hommikul on nina kinni või on vaja mitu korda nuusata; esineb sagedasi nahalööbeid või astmale iseloomulikke kaebusi, sh pikki köhaperioode, kui vahelduvad kuiv ja märg köha ning füüsilisel koormusel või muu ärritava teguriga kokkupuutel tekivad köhahood, raske on välja hingata ja kopsus on kuulda kiuneid. “Perearst saab suunata patsiendi allergoloogi vastuvõtule. Allergilise nohu diagnoos pannakse arvestades haigusnähtude esinemist, nina limaskesta leidu, allergiatestide tulemusi ning ravimite toimet,” selgitab doktor Julge.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis