(PantherMedia/Scanpix)

Terviseamet tuvastas koostöös Eesti hambaarstide liiduga, et ligi kaks kolmandikku Eesti hambalaboritest ning nende toodetavad tellimusmeditsiiniseadmed ei ole kantud riiklikku meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse, mistõttu ei ole võimalik tagada ka nende ohutust.

Terviseameti peadirektori asetäitja järelevalve alal Marko Sillari sõnul tuvastab amet andmekogusse kandmata seadmed reeglina ohuennetuse või kaebuse põhjal alustatud järelevalvemenetluse käigus. Nõuetele mittevastava hambaproteesi või krooni paigaldamisel tekkinud võimalike komplikatsioonide eest vastutab täies ulatuses hambaarst, mistõttu on patsiendil õigus nõuda hambaarstilt ka tekitatud kahju hüvitamist. „Võimalike vaidluste vältimiseks ja parima ravikvaliteedi tagamiseks tuleks hambaarstilt küsida proteeside tootja kinnituskirja, millega tootja kinnitab toote ohutust ja võtab toote eest ka vastutuse,“ ütles Sillar. Kinnistuskirja vormiga on võimalik tutvuda siin.

Selleks, et toodetav hambaprotees või kroon vastaks nõuetele, tuleb hambalaboril ametit seadme turule laskmisest vähemalt kümme päeva ette teavitada ning seade riiklikku meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse kanda.

Kokku puudutas terviseameti ja Eesti hambaarstide liidu sihtuuring 112 hambalaborit. Ameti Tallinnas ja Tartus korraldatud olukorra parandamisele pühendatud infopäevadest võttis osa enam kui viiekümne hambalabori esindaja.

Riik hüvitab patsiendile kolme aasta jooksul proteeside maksumusest 260 eurot. Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, kogu arveldus toimub otse haigekassaga lepingu sõlminud hambaarsti ja haigekassa vahel ning soodustus arvestatakse raviarvelt maha hambaarsti juures maksmisel. Hüvitist saab rakendada ainult tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste ja nende piirhindade alusel.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis