Terviseuudised

Töökeskkonna ohtlikud ained kurnavad tervist veel aastate pärast 

Silja Paavle, 25. aprill 2018, 12:55
Kuuma ilmaga on tavaline vaatepilt, kuidas teetöölised teevad oma tööd lõõskava päikese all. Arsti pilgule on see väga valus vaadata, sest nad reeglina ei kasuta isegi päikesekreemi, kaitsvast riietusest rääkimata. MATI HIIS
„Kui tööõnnetuse puhul näeme probleemset tulemust kohe, siis töökeskkonna põhjustatud haigestumine võib võtta aega aastaid,“ nendib Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Eile algas Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuuri juhtimisel kaheaastane teavitus-ja koostööprojekt pööramaks tähelepanu ohtlikele ainetele töökeskkonnas. Eestis on erilise tähelepanu all kantserogeenid, mis põhjustavad enamiku surmaga lõppevatest kutsehaigustest Euroopa Liidust.

Samal teemal

Tööinspektsioon peadirektori Maret Maripuu sõnul on ohtlikke aineid töökeskkonnas rohkem, kui me märgatagi oskame. „Ohtlikke aineid leidub pea kõigil töökohtadel, tolmust, puhastusvahenditest asbesti ja diislisaasteni välja,“ ütles ta. „Kui tööõnnetuse puhul näeme probleemset tulemust kohe, siis töökeskkonna põhjustatud haigestumine võib võtta aega aastaid,“ lisas Maripuu.

Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiaosakonna juhi dr Kristiina Ojamaa sõnul kujuneb vähk tavaliselt välja pika aja jooksul ning oluline on oma tervist ka ise kaitsta. „Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on  töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju,“ kinnitas ta. „Üldteada on fakt, et tubakas põhjustab kopsuvähki, kuid on ka palju teisi ohte. Kuuma ilmaga on tavaline vaatepilt, kuidas teetöölised teevad oma tööd lõõskava päikese all. Arsti pilgule on see väga valus vaadata, sest nad reeglina ei kasuta isegi päikesekreemi, kaitsvast riietusest rääkimata,“ lisas dr Ojamaa.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul võib Euroopa statistikale tuginedes ütelda, et Eestis haigestub aastas ca 500 inimest, kelle diagnoos võib olla põhjustatud töökeskkonnast. „Meil registreeritakse aastas 70 kutsehaigust, nende hulgas aga pole mitte ühtegi vähidiagnoosi,“ imestas ta. Peterson kutsub töötajaid üles nõudma ettevõttelt riskianalüüsi, vajalikke sobivaid isikukaitsevahendeid ja neid ka kasutama. „Julgustan igati töötajaid tööandjatele märku andma, kui tekib vähimgi kahtlus töökeskkonna ohutuse suhtes,“ lisas Peterson.

Tööandjate esindaja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul selgus kaubanduskoja äsja korraldatud küsitluse tulemustest, et teadlikkus ohtlikest ainetest töökohtadel on pigem madal. „85% tööandjatest soovib saada sellekohast lisainfot ning peab oluliseks ka laiemat töötajate teadlikkuse tõstmist. See näitab, et on õige aeg sel teemal rääkida, sest huvi ja valmisolek on igal juhul olemas,“ selgitas ta.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee