(PantherMedia/Scanpix)

Kaasasündinud südamerikkega lapse saamine võib emade jaoks olla uus riskifaktor hilisemaks kardiovaskulaarhaiguste kujunemiseks. Nii kriitilised kui ka mittekriitilised südamerikked suurendasid emadel tulevikus ateroskleroosi ja südamehaiguste tõttu hospitaliseerimise tõenäosust.

Kanadas jälgiti kuni 25 aasta vältel enam kui miljonit naist, kes olid sünnitanud vahemikus 1989-2013, vahendab meditsiiniportaal Med24. 1516 imikul olid sündides kriitilised ja 14 884-l mittekriitilised südamerikked. Riskide hindamisel võeti arvesse emade vanust, laste arvu, preeklampsia esinemist, kaasuvaid haigusi, materiaalset staatust ja ajaperioodi. 

Emade hospitaliseerimine kardiovaskulaarsetel põhjustel esines kriitiliste südameriketega laste emadel 3,4 juhul 1000 inimaasta kohta, mittekriitiliste südameriketega laste emadel 3,2 juhul 1000 inimaasta kohta ning ilma südameriketeta laste emadel 2,4 juhul 1000 inimaasta kohta. Kohandatud mudelites oli kriitiliste südameriketega laste emadel 43% ja mittekriitiliste südameriketega laste emadel 24% võrra tõusnud risk kardiovaskulaarseks hospitaliseerimiseks võrreldes tervete laste emadega. 

Kui hospitaliseerimiste põhjustena vaadeldi eraldi müokardiinfarkti, südamepuudulikkust ja teisi aterosklerootilisi haigusi, olid need igaüks südameriketega laste emadel suurema riskiga. Kriitiliste südameriketega laste emadel oli umbes 2,6 korda kõrgem risk müokardiinfarkti, 3 korda kõrgem risk teiste aterosklerootiliste haiguste kujunemiseks ja 43 korda kõrgem risk südamesiirdamise vajaduseks. Mittekriitiliste südameriketega laste emadel oli umbes 2 korda tõusnud südamepuudulikkuse, 2,5 korda tõusnud kopsuvereringehaiguste ja 1 korda tõusnud südamerütmuri implanteerimise vajaduse risk. 

Konkreetsed rikked olid ka erinevate riskidega seotud. Näiteks lastel esinenud Fallot' tetraloogia või vasaku südamepoole hüpoplaasia tõid emadele kaasa vastavalt 1,5 ja 2,2 korda tõusnud riski kardiovaskulaarseks hospitaliseerimiseks. Mittekriitilistest riketest näiteks kopsuarteri defektid või heterotaksia tõstsid emadel kardiovaskulaarse hospitaliseerimise riski vastavalt 1,7 ja 2,4 korda. Mittekriitilised vatsakeste või kodade vaheseina defektid tõstsid emadel kardiovaskulaarse hospitaliseerimise riski 1,2 korda. 

Südamerikkega lapsi sünnib õnneks harva. Niisuguste laste emasid saab aga nõustada, et nad oma elustiiliga vähendaksid südamehaiguste riski – säilitaksid normaalset kaalu, teeksid trenni, toituksid südamesõbralikult ja ei suitsetaks. Kuidas kaasasündinud südamerikked lastel emade südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist mõjutavad, on praegu veel ebaselge. Võimalik, et tegemist on stressiga seotud mehhanismidega. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis