(PantherMedia/Scanpix)

Riik suunab tänavu käivitatud geeniprojekti aastatel 2019-2022 täiendavalt veel 20 miljonit eurot, et jätkata geeniproovide kogumise ja personaalmeditsiini teenuste arendamisega, leppis valitsus kokku riigi eelarvestrateegias.

„Suurendame järgnevatel aastatel oluliselt investeeringuid meditsiiniteadusesse, et tagada ennetava meditsiini jätkuv arendamine Eestis. Selleks suuname järgnevatel aastatel tänavu alanud geeniprojekti täiendavalt veel 20 miljonit eurot, et jätkata geeniproovide kogumise ja geenikaartide koostamise järel personaalmeditsiini teenuste arendamisega,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Lisarahaga saame tuua geeniandmed tervise infosüsteemi, et arstil oleks võimalik ravi ja ravimite määramisel võtta arvesse ka inimese personaalset geeniinfot. Tulevikuperspektiivis näeme, et kõigi Eesti inimeste geeniandmed võiksid olla tervise infosüsteemis, et läbi personaalmeditsiini teenuste saavutada paremad ravitulemused ja seeläbi madalamad tervise- ja hoolekandekulud.“

2018. aastal kogutakse kuni 100 000 inimese geeniproovid. Riigi eelarvestrateegia aastateks 2019-2022 näeb ette, et geeniprojekti suunatakse täiendavalt 20 miljonit eurot eurovahendeid, et võimaldada veelgi suuremal arvul inimestel geenivaramuga liituda ning arendada infotehnoloogiline tugi geeniandmete kasutamiseks igapäevameditsiinis. Osa lisarahast on planeeritud ka teavitustegevusteks, arstide koolituseks, teadustegevuseks ning personalikuludeks.

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu direktori professor Andres Metspalu sõnul annab valitsuse otsus jätkata järgnevatel aastatel geenivaramu laiendamist aastaks 2022 enam kui poolele Eesti täiskasvanud elanikkonnast võimaluse saada osa tulevikumeditsiinist.  „Nii suurele osale eestimaalastele kaasaegsete IT- otsusetugedega personaalmeditsiini teenuste pakkumine muudab rahvatervise olukorda terves riigis. See toimub eelkõige haiguste ennetuse, ravimite sobivuse hindamise ja inimeste personaalse motiveerimise kaudu, mis omakorda aitab pikendada tervena elatud elu,” ütles Andres Metspalu.  „Arstid saavad enda kasutusse täiesti uue instrumendi, mis aitab neid igapäevases töös. Samas on oluline ka, et see tõstab märgatavalt Eesti teadlaste rahvusvahelist konkurentsivõimet.”

 Ka Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil rõhutas projekti olulisust Eesti arstiteadusele. „Personaalmeditsiini projekt on suurepärane näide sellest, kuidas teadustöö käigus leitud geenide, tervisekäitumise ja haiguste vaheliste seoste põhjal on võimalik luua algoritme, mis kasutavad kergesti kättesaadavaid andmeid oluliste riskide hindamiseks,“ ütles Kristjan Vassil. „Tegemist on Eesti arstiteaduse arengule olulise projektiga, mis on ülikooli jaoks väga tähtis ning millesse Tartu ülikool panustab maksimaalselt nii vajaliku teadustöö rakendamiseks kui arstide koolitamiseks.” 

Geeniandmete kogumine  on oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus inimestele paremat ja õigeaegset ravi.

Jaga artiklit

3 kommentaari

M
meditsiin vaid rikkuritele  /   17:31, 26. apr 2018
Huvitav, kes on need eesti esirikkurid, keda tulevikus selle nn personaalmeditsiini abil ravitakse?
Teise eesti untermensch-ide igasugune ravimine ilmselt lõpetatakse siin riigis üldse.
Juba praegu ei ole võimalik tavainimesel isegi personaal-luumurdu diagnoosida, ravimisest rääkimata.
K
kõik inimese geenid võiks olla andmebaasis ja siis võks inimesel olla mikrokiip  /   16:30, 26. apr 2018
Ennetamine on kallis. Lihstam oleks riigil inimese asemel kaks uut beebit teha.
Beebid on paremad tulevikuinimesed ka - neile saab sisendada uut moodi mõtlemise ja ideoloogia, mis sobib kehtivale riigikorrale. Vanemat 50+ inimest ravides, ravitakse ainult mingeid torisejaid ja vihakõnelejaid. Täiesti perspektiivitu ettevõtmine.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis