(PantherMedia/Scanpix)

Kevadel ründab paljusid kevadväsimus. Koolilastel aga on pingeline periood – kooliaasta lõpp, kontrolltööd, eksamid ... Kuidas aidata lapsel väsimust peletada ja mälu turgutada?

Kooliarst Anne Silbaum nimetab kevadväsimusest rääkides esmalt vähem tuntud fakti – väsimus on seotud maksaga. „Kui lisaks talvisele pimedusele ja külmale on söödud ohtralt jõulupraadi ja peetud muid pühi ja söömaaegu, siis vajab maks kevadel turgutamist,“ selgitab ta. Maksa tööd ergutab hapu maitse, näiteks rabarber, oblikas, jänesekapsas, mis kõik kevadel varakult ilmuvad ja lisaks ohtralt C-vitamiini sisaldavad. Samuti toetab maksa mõru maitsega varakevadine vitamiinipomm võilill, nagu ka toidule mõrkjat maitset lisavad maitseained. Lapsed tunnevad sageli instinktiivselt ära, mida nende organism vajab. „Kevade esimesed rabarberivarred ei ole nii hapud nagu hilisemad ja sageli söövad lapsed need ilma suhkrutagi ära,“ teab arst.

„Tihtipeale tähendab kevadväsimus tunnet, et ei jaksa kätt ega jalga liigutada – istud hommikul voodiserval ega tuleks voodist üldse välja,“ kirjeldab dr Silbaum paljudele tuttavat tunnet. „Maks on organ, mis toetab ka meie lihaste tööd, kuna ta on seotud glükoosi ainevahetusega. Seega, kui maks ei jaksa oma tööd teha, olemegi väsinud. Madal veresuhkru tase väljendub just ei-jaksa-liigutadagi tundes.“

Kevadväsimuse ennetamise retseptis pole midagi uut – ikka korrapärane päevarütm ja tasakaalustatud tervislik toitumine aasta läbi. „Õigel ajal voodisse, õigel ajal üles – pärast kevadist kellakeeramist võib laps vajada isegi pisut rohkem und, et välja puhata,“ ütleb kooliarst.

Väiksemate laste puhul tuleks jälgida, et vanemad neid ei unustaks õue vedelema – pikkade valgete õhtute ja soojade ilmade saabudes on mitte ainult lastel, vaid ka vanematel kiusatus kellale läbi sõrmede vaadata, kui lapsed mõnusal kevadõhtul aias lustivad. Tegelikult tuleks lapsed siiski õigel ajal voodisse saada ja vajadusel tuba ruloo või kardinatega pimendada. „Õues olemine juba iseenesest väsitab ja eks nad ju rahmeldavad seal palju.“

Et laps kevadisel eksamite-kontrolltööde perioodil vastu peaks, on väga oluline ka n-ö ajutoit. Lapse menüüsse peaks kuuluma seemneid ja pähkleid. Näiteks Kreeka pähkel on tõeline ajutoit. Seedimist soodustavad õieteed (kummel, saialill) mõjuvad hästi ainevahetusele, mis jällegi teeb inimese erksamaks. Ning muidugi on kevadel hea tervist turgutada idanditega.

„Kui laps hommikul kuidagi üles ei saa, tuleks talle anda midagi närida,“ õpetab Anne Silbaum. „Kodumaist õuna kevadeks enam pole, aga porgandit ikka. Kui laps on pidanud midagi kõva närima, on ta paratamatult rohkem ärkvel. Rosmariin on äratav taim – hommikuste protseduuride käigus võib rosmariini vannipiimaga jahedat vett abaluude vahele hõõruda, see toob unise hingekese unemaalt kehasse tagasi. Ka toidus võiks rosmariini maitseainena kasutada.“

Eksamite ja arvestuste eel soovitab arst hommikusöögiks pakkuda kaerahelbemüslit – see hoiab veresuhkru stabiilsena ja töövõimekuse kõrgena tundideks, samas kui eksamile kaasa võetud šokolaad mõjub ainult korraks. Hapu jook, näiteks sidruniga, äratab ja aitab kontsentreeruda.

Noortele endile paneb dr Silbaum südamele, et pingelisel kooliaasta lõpu perioodil võiks minna pigem pisut varem magama kui muidu ja panna mobiil juba veidi enne magamaminekut teise tuppa. Eriti hea, kui vanemate silma alla – siis ei tekki kiusatust korraks netti minna ja poole ööni sotsiaalmeedias aega veeta.

Millist abi saab apteegist?

„Parim, mida oma mälu heaks teha saab, on magada korralikult,“ ütleb ka Apotheka apteeker Kerli Valge. Lisaks väsimuse ja sellega koos ka stressi vähendamisele ning mälu parandamisele aitab uni ajul omandatud informatsiooni töödelda ja talletada, samuti toimub une ajal faktide konverteerimine lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.

„Kui aga inimene on vaatamata korralikule unele endiselt hajameelne, loid ja kannatab keskendumisraskuste käes, võivad need sümptomid olla põhjustatud näiteks rauapuudusest,“ lisab apteeker. „Rauapuuduse korral tuleb süüa rohkem lihatoite, kaunvilju, rohelisi maitsetaimi ja ka näiteks metsmaasikaid ning vajadusel kasutada rauapreparaate.“ Ta tuletab meelde, et raua paremaks imendumiseks ei tohiks samaaegselt võtta kaltsiumi sisaldavaid toidulisandeid, samas võiks suurendada tarbitava C-vitamiini hulka.

Ning ka toitumine on oluline. „Olenemata vanusest mängib toitumine mälu toetamise juures olulist rolli,“ rõhutab proviisor. Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes, leht-, aed-, kaun-ja juurviljades. B5-vitamiin toetab mälu, eriti koos koliini ehk B4-vitamiiniga. B-rühma vitamiinid on aju tööks äärmiselt vajalikud, kuna aitavad glükoosi energiaks muuta ning seeläbi ära hoida väsimust ning meeleolumuutuseid. Kõige olulisemana nimetab ta siiski tasakaalustatud toitumist: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning tarbida vähem soolaseid ja rasvaseid sööke.

„Tavalisest suurem väsimus ja keskendumishäired võivad märku anda ka letsitiini puudusest,“ soovitab Valge lisaks korralikule magamisele ja söömisele pöörduda apteegiriiulite poole. „Letsitiini peetakse ajuvitamiiniks, mis on närvirakkude toitaine ning soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse.“ Väsimuse ja kurnatuse vastu aitab ka magneesium. Hõlmikpuu ehk ginkgo biloba preparaat toetab mälu ja ajutegevust ning soodustab keskendumisvõimet.

Mälu turgutamiseks leiab apteegist ka terve hulga spetsiaalseid nn mälupreparaate, mis sisaldavad just närvisüsteemi talitlust, vaimset tasakaalu ja mälu toetavaid aineid. Enne toidulisandi ostmist soovitab Kerli Valge kindlasti apteekriga. Ka soovitab ta meeles pidada, et mälu parandavate preparaatide võtmisel on oluline järjepidevus, kuna need on pikatoimelised ning mõju võib avalduda alles paari kuu möödudes.

Alla 13-14aastastele mälutugevdajaid ei soovitata.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis