(PantherMedia/Scanpix)

Inimese kehatemperatuur võib elu jooksul veidike kõikuda, olenedes paljudest asjadest, nagu vanus, kehaasend, füüsiline aktiivsus, toitumine; isegi bioloogiline kell mängib keha soojusregulatsioonis rolli. Millist temperatuurivahemikku peetakse normaalseks ja millal on põhjust muretseda ja kahtlustada tervisehäda?

Püsiva kehatemperatuuri alus on soojuse tootmise ja soojuse äraandmise vaheline tasakaal, kirjutab Kodutohter.

Soojus tekib organismis ainevahetusprotsesside tulemusena, aga ka lihaste töö ja lihasevärinate (nn külmavärinad) tagajärjel.

Kui meil on külm, siis veresooned ahenevad eeskätt väljaulatuvates kehaosades, nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad. Sel teel üritab keha säilitada verevarustuse ja normaalse temperatuuri elutähtsates organites: südames, ajus, neerudes jm. Kõrgemat kehatemperatuuri alandab organism, vastupidi, veresoonte laienemise ja higi eritumisega. Kehatemperatuur tasakaalustatakse naha kaudu kaotatava soojuse ja organismis toodetud energia vahetusega.

Organismi eri osades on normaalseks loetav temperatuur erinev. Inimese kehatuumas – peas ja keha sisemuses – peetakse normaalseks temperatuuri vahemikus 37–38 kraadi. Kätes-jalgades ning keha pindmistes osades on temperatuur madalam ning sõltub paljuski sellest, kui külm või soe on keskkond.

Meie kehatemperatuur kõige madalam varahommikul kella kuue ajal ja kõige kõrgem pärastlõunal kella neljast kuueni.

Ööpäeva jooksul võib kehasoojus kõikuda 0,5–0,7 kraadi, mõningail andmeil isegi 1 kraad. Naistel tõuseb temperatuur pärast ovulatsiooni 0,5 kraadi võrra. Pärast füüsilist pingutust või saunas käimist on kehatemperatuur alati kõrgem, seevastu pärast külma ilmaga õuest tuppa tulekut või ujumist jahedas vees madalam.

Eakate kehatemperatuur on füsioloogiliselt madalam kui noortel ega pruugi ka haiguse ajal tõusta tavamõistes palavikule viitavate kraadideni, samal ajal kui lastel võib 37,4 kraadi olla peale jooksmist või rahmeldamist veel normaalne kehasoojus ega pruugi näidata haigust. Seega on igal inimesel oma tavapärane kehatemperatuur, mis ometi võib eespool mainitud teguritest johtuvalt elu jooksul kõikuda. Keha talitleb ühtviisi hästi nii inimesel, kelle tavapärane kehasoojus on 35,9 kraadi, kui ka sellel, kellel on see 36,9 kraadi.

Kuigi enamasti pöördutakse arsti poole kehatemperatuuri tõusu ehk palaviku tõttu, siis sageli tuleb ette ka kurtmist selle üle, et kehatemperatuur on liiga madal.

Millal tuleks selle pärast muretseda, loe pikemalt poraalist Kodus.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis