(PantherMedia/Scanpix)

Igas peres sujuksid toidukorrad suuremate sõdadeta ja vajaduseta valmistada igale pereliikmele erinev toit, kui lapsed sööksid suure rõõmuga näiteks kalatoite, putrusid, suppe, köögivilju ja salateid.

Tippkokk ja mitmete kokaraamatute autor Angelica Udeküll usub, et tervislikud maitsed sunniviisiliselt lapse südamesse teed ei leia, küll aga on võimalik mitmed esiti ebameeldivana tunduvad toidud ja kooslused neile meelepäraseks muuta pisukese kavaluse ja omavahelise suhtlemisega. Udeküll tõestab seda ka Daily koolisööklates toimuva projekti „Tähed taldrikus“ raames, kus serveeritakse sel nädalal tippkoka retseptivaramust pärit õpetuse järgi valmistatud räimesuppi. Viimasele lisab mahedust koorene leem ja tänu tagasihoidliku maitsega kala kasutamisele on see tervislik supp meeltmööda nii pere suurimatele kui halastamatutele väikestele toidukriitikutele. 

Tippkokk, kes suudab panna tuhanded koolilapsed sööma räimesuppi, koondas mõned kavalad nipid, mis aitavad laste põlatumad toidud neile meelepärasteks muuta.

Kala

Kala on väärtuslik toiduaine, mis sisaldab rohkelt kasulikke vitamiine, mineraalaineid ja omega-3 rasvhappeid. Lapsevanemate kaunites unistustes kuulub pere noorimate menüüdesse vähemalt kord nädalas mõni kalaroog. Reaalsuses aga kirtsutavad lapsed selle mõtte peale nina. Suurteks kalasõpradeks saavad tavaliselt need, kes on esimeseks näputoiduks juba alla aastaselt saanud ka kala ning uue maitsega harjuda jõudnud. Kindlasti võiks kalaroogadega tutvumiseks kasutada peitmistehnikat ja valmistada väärtuslikust toorainest kotlette ja ahjuroogasid või peita näiteks kodumaist kala pastakastme sisse. Kui laps on suur supisõber, võib köögiviljadega leemele lisada kala ja uut maitset pehmendada näiteks koore lisamisega. Silmas tuleb pidada ka seda, et iga kala iseloomustab sellele omane maitse, mistõttu ei tohiks ühe kala maitsmisega veel alla anda. Kala sööma õppimine võib kujuneda pikemaks protsessiks, kuid oluline on teekonna käigus välja selgitada lapsele meelepärane kala ja seda talle sobival viisil serveerida. Olgu see siis supp, ahjuroog, krõbedaks praetud filee või sootuks midagi muud. Kuna uue maitsega harjumiseks kulub 8-15 söögikorda, on lapsevanematel oluline säilitada rahulik meel ja järjepidevus.

Köögiviljad ja salatid

Teatud vanuses hakkavad lapsed tervislikke köögivilju ja värsket salatikraami üha enam alles jätma või nendest üldse keelduma. Siin tuleb lapsevanemal olla järjepidev, loov ja leidlik. Lapsed on toidu tekstuuri osas tundlikud, mistõttu tulekski välja selgitada, kas lapsele meeldivad püreestatud, suuremate tükkidega või üldse riivitud köögiviljad. Mõni laps on maitsetele ja tekstuuridele nii tundlik, et võib suure rõõmuga süüa toorest porgandit, kuid küpsetatud kujul ei lähe see pisipõnni suust kohe kuidagi sisse.

Lapse köögivilja eelistused võib välja selgitada ka ühise kokkamise käigus, kus lapsevanema rolliks jääb salatimaterjal ja muud värsked saadused taldrikutele sättida ning lapse ülesandeks endale meelepärane kõhutäis kokku panna. Oma kätega valmistatud toitusid proovivad lapsed suurema huviga ja võivad endalegi üllatuseks ka järgmisel korral samasugust salatit nõuda. Kui aga laps jääb endale kindlaks ja ühtki värsket aiasaadust mingi hinna eest maitsma ei ole nõus, tuleb appi võtta peitmistehnika. Riivimise abil on võimalik peita näiteks porgand ja suvikõrvits kotlettidesse, lihapallidesse, pastakastmetesse ning isegi tervislikesse küpsetistesse. Marja- ja puuviljasmuutidesse võib aga peita kurki, spinatit, lehtsalatit ja teisi mahedamaitselisi aiasaaduseid, mida lapsed muidu ei sööks.

Ka võib edukalt kasutada erinevaid juurvilju ja lehtkapsast tervislike snäkkide valmistamiseks ahjus või köögiviljakuivatis.

Puder

Väikelapsed söövad putru hea meelega, kuid kooliajal kasvavad nad sellest vaimustusest üldjuhul välja ning siis tuleb lapsevanemal asuda leiutama võtteid, mis aitaksid pudru taas hommikusöögina au sisse tuua. Esimesena tuleks vaadata, millist putru võsuke parema meelega sööb, sest putrude maailm on tõeliselt kirev ja ei tähenda juba ammu lihtsalt piimaga keedetud kaerahelbeid kuldkollase võisilmaga. Erinevad taimsed piimad, marjad, moosid, mesi, vahtrasiirup ja kaneelitolm loovad sadu võimalusi täisväärtusliku hommikueine valmistamiseks. Või proovi trendikat üleööputru, mille saad näiteks kaerahelvestest, meelepärastest seemnetest ning tavalisest või taimsest piimast segada kokku juba eelmisel õhtul ning hommikuks jääb vaid marjade ja pähklitega kaunistamise vaev. Kui aga laps pole suurem magusasõber, valmista hommikuks soolane puder. Kõige olulisem on õppida lapse eelistusi tundma ja talitleda vastavalt. 

Supp

Supp võib olla paksem või vedelam, koorene või selge, püreestatud, suuremate tükkidega või peeneks riivitud köögiviljadest. Taaskord on võluvõtmeks õppida lapse maitse-eelistusi tundma, valmistada supp just selliselt nagu talle meeldib ning vajadusel eemaldada koostisosad, mis lapsele ei meeldi. Kui võsukese meelest ei peaks supis olema kartulid, siis nii teegi, asenda need mõne muu köögiviljaga. Kuna lapsed on visuaalsed gurmaanid, siis on see hea võimalus kavaluse rakendamiseks. Serveeri supp lõbusast tassist või lemmiktegelasega kausist, kaunista seemnetega, värviliste köögiviljadega või joonista hapukoorest naerunägusid. Söömine ei pea olema alati rutiinne tegevus, vaid võib pakkuda tõeliselt lõbusat elamust nii lapsele kui loovat mõtlemist lapsevanemale.

Jaga artiklit

2 kommentaari

J
Juhan.  /   15:51, 19. mai 2018
Miks pead sa lapsele nimetama toidus olevaid komponente las maitseb ja ise teab kas tahab või ei.
K
kala...  /   14:47, 19. mai 2018
kui last harjutada heeringa vängemate versioonidega, on tulemust kaua oodata.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis