Keha

Suuhingamine tekitab rohkelt hambaprobleeme 

Toimetas Silja Paavle, 21. mai 2018, 15:20
 PantherMedia/Scanpix
Ehkki esialgu võib suu kaudu hingamine tunduda tühise probleemina, mis toob kaasa vaid tüütu norskamise, võib tähelepanuta jäetud probleem tuua kaasa nii hammaste kui kogu lõualuu deformeerumise.

Suuhingamisest põhjustatud hambaprobleemidele jõutakse jälile üha enam, sest hambaarstide, ortodontide ja kõrva-nina-kurguhaiguste (KNK) arstide koostöö on hingamisprobleemidega patsientide ravimisel tihenenud. „Kui hambaarst tuvastab suuõõne vaatlusel kurgukaartes normist kõrvale kalduvat, suunab ta patsiendi edasiseks konsultatsiooniks kõrva-nina-kurguarstile,“ sõnas Sakala Hambaravi hambaarst dr Kaja Kiige. Näiteks võib ortodont tavapärasel kolju külgülesvõttel märgata ninaneelus suurenenud adenoide, mis on sagedane suuhingamise põhjustaja, ning saata patsiendi eriarsti konsultatsioonile.

Samal teemal

Mis põhjustab suuhingamist?

Kui lastel põhjustavad suuhingamist kõige sagedamini adenoidid, suurenenud mandlid ja pikalt kestvad nohud, aga ka sage pöidla imemine ja sellest põhjustatud hambumusprobleemid, siis täiskasvanutel tulenevad probleemid allergiatest, külmetustest või põsekoopa põletikust tekkinud ninakinnisusest, kuid ka ninavaheseina kõverdumisest, nina või lõualuu ebaharilikust kujust, ninapolüüpidest, hambumushäiretest, uneapnoest ning harvematel juhtudel ka kasvajatest. Kõiki neid kaebuseid iseloomustab sarnane algpõhjus: kuivõrd ninahingamine on takistatud, ei jää üle muud kui hingata läbi suu.

Väga sageli põhjustavad suuhingamist erinevad põletikud, sealhulgas külmetushaigustest põhjustatud. Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarsti dr Erik Luha sõnul on sagedased juhtumid, kus hambaarst suunab patsiendi eriarsti vastuvõtule hamba põletikust tekkinud põskkoopa põletike kahtlusel. „Sellisel juhul on vajalik esmajärjekorras hambaarsti töö probleemsete hammaste ravimine ning alles siis on võimalik põskkoopas toimuv protsess välja ravida,“ nentis dr Luht. Ehkki põletike korral on otstarbekas esmalt ravida hambad ning seejärel põletik, võib ravi toimida ka vastupidise ravijärjekorra puhul. „Sarnaselt võib ninahingamise parandamisest olla olulist abi hambumuse parandamisel,“ selgitas dr Luht.

Suu kaudu liikuv õhk toob kaasa hambaaugud

Dr Kiige sõnul teevad hambaarstid ja kõrva-nina-kurguarstid kõige enam koostööd just suuhingajate ravimisel. Seejuures põhjustab suu kaudu hingamine vägagi erilaadseid kaebuseid, millest kõige sagedasemad on hambaaugud, igemepõletik ja halb hingeõhk. „Suuhingamine viib suurenenud kaarieseohule, kuna pidevalt suu kaudu liikuv õhk annab bakteritele võimaluse võtta võimust ja hambad hakkavad kergesti lagunema,“ selgitas dr Kiige. Märksa tõsisemaid probleeme võib suuhingamine põhjustada lapseeas: levinud kaebused on hammaste väärareng, sealhulgas ülehambumus ja puseriti hambad, igemete suurenemine ja nõndanimetatud pika näo sündroom ehk näo deformeerumine.

Kuidas suuhingamist ravida?

Kui patsient hingab läbi suu, tuleb kõrva-nina-kurguhaiguste arsti kinnitusel alustada ravi ninahingamise häirete diagnoosimisest. „Hingamistakistusel võib olla mehaanilisi põhjuseid – sellisel juhul on ravi medikamentoosne ning elustiili korrigeeriv,“ ütles dr Luht, tuues ravimeetoditena esile antibiootikumid, ninasõõrmete ja neelu loputamise ning allergiaravimid. Suuhingamine võib olla põhjustatud aga ka patsiendi harjumustest, mille korral on dr Luha sõnul abi korrigeerivatest harjutustest ning enesedistsipliinist. Näiteks võib patsient proovida end sundida läbi nina hingama ning seda päevasel ajal kontrollima, mis võib kaasa tuua ka öisel ajal nina kaudu hingamise.

Ehkki meditsiiniliste põhjuste korral ei ole suuhingamist iseseisvalt võimalik ravida, võivad teatud meetodid aidata suuhingamist vähendada. Lihtsad võimalused suuhingamise vähendamiseks on magada selili ja kõrgemal padjal, vähendada allergeenide keskel viibimist ja nende tarbimist ning kasutada puhastavaid ninaspreisid ja eluruumides õhupuhastit. Abi võib saada ka joogast. „Kui suu kaudu hingamine hakkab elu märgatavalt häirima, paneb hambad valutama või tekitab muid muutusi tervislikus seisundis, tasub kindlasti pöörduda arsti juurde – abi saab nii hamba- kui eriarstilt,“ kinnitas dr Kiige.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee