(PantherMedia/Scanpix)

Hiljuti avaldatud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgus, et iga neljas esimese klassi laps on rasvunud või ülekaalus – siinkohal tuleb koputada lapsevanema südametunnistusele, kuna laps võtab vanemate toitumisharjumused üle, sõnas Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu.

„Toitumise puhul on tegemist ellujäämiskunstiga, mida valdab tänapäeval üha vähem inimesi,“ märkis Katri Merisalu. „Eduühiskonnas keskendutakse raha teenimisele ning tagaplaanile on jäänud kvaliteetaeg perega: koos söömine, sportimine ning isegi üksteisega rääkimine. Kui me ei õpi sööma õigesti ja ratsionaalselt, siis seisavad ka meie tulevased põlvkonnad silmitsi meie tegemata jäänud töö tagajärgedega. Lapsevanem on number üks eeskuju oma lastele, kes vastutab oma laste tervise eest otseselt.“

Katri Merisalu soovitab peredel vähemalt ühe toidukorra päevas valmistada ja süüa koos: „Kõige tervislikum on, kui pered teeksid koos süüa, mitte nii, et ema või isa vaaritab üksi köögis ning samal ajal istuvad lapsed oma nutiseadmetes. Ka pere vaimsele tervisele mõjub hästi, kui tullakse kokku, tehakse koos süüa ning vesteldakse omavahel, ilma et keegi oleks ninapidi nutitelefonis. Söömine peab olema ennekõike meeldiv ja rahuldust pakkuv tegevus.“

„Teine oluline aspekt, millest toitumise kvaliteet sõltub, on teadmised,“ lausus Merisalu. „Eesti koolide õppekavas peaks kindlasti olema toitumisõpetus. Lastele tuleb maast madalast õpetada, kuidas vaadata keha kui süsteemset tervikut, milles on vaimne ja füüsiline pool võrdselt olulised ning teineteisest sõltuvad. Meil Eestis räägitakse liiga vähe vaimse tervise ja toitumise vahelistest seostest. Lastele tuleb teha selgeks, milline toit on väärt suhu panemist ja milline pigem mitte, samuti selgitada, kuidas teatud toiduained organismile mõjuvad. Kasvava organismi jaoks on kõige olulisem järjepidevus: piisavad unetunnid, tasakaalustatud toitumine, regulaarsed toidukorrad ning füüsiline aktiivsus.“

„Toiduainetööstus võiks püüda oma pakendid muuta selliseks, kust nii laps kui ka nappide teadmistega täiskasvanu oskaks kergesti infot välja lugeda – hea näide on etiketi märgistamine vastavate värvide või tähtedega. Rimis on algatus tehtud ning valmistoitute puhul kasutatakse teadliku sööja ABC süsteemi: A-täht tähendab, et tegemist on komponendiga, mis on tasakaalustatud toitumise seisukohast soovituslikes piirides. B tähistusega komponent läheneb tasakaalustatud toitumise soovituslikule piirile ning seda peaks tarbima mõõdukalt. C tähistusega komponendi sisaldus eines ületab aga tasakaalustatud toitumise soovitusliku normi. C-tooteid võiks tarbida väiksemates kogustes ning jälgida, et teised eined sisaldaksid sama komponenti vähem,“ rääkis Katri Merisalu.

Jaga artiklit

4 kommentaari

M
misasja  /   20:53, 22. mai 2018
Alles siin oli uudis et Rootsis või Norras anti 7 aastastele õigus ilma vanemate nõusolekuta ise otsustada oma soo üle ning teha vajadusel soovahetusoperatsioon. Nüüd siis sekulaarse humanismi vaatenurgast selline uudis, et vanemad on lapse otsustes süüdi??? Ehk siis selline tühine asi nagu lapse sugu on lapse enda otsus ja valik aga keeruliste küsimuste ja oluliste otsuste osas nagu söömine peavad lapsed vanemate nõusoleku saama?
E
Elmut  /   15:14, 22. mai 2018
Vanasti näitas priske laps seda et ema valmistab kodus head süüa.Nüüd on see rämpstoidust.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis