(Vida Press)

Kõndimine on üks tervislikumaid liikumisviise. Kuid on suur vahe, kas lähed niisama värsket õhku nautima või tahad kõndides ka südant treenida.

Kes ei teaks, et kõndimine on kasulik: see ei ohusta südant, põlve- ega puusaliigeseid, kuid kõndimisel on omad nüansid, kirjutab BuenaVida. Oluline pole mitte ainult kõndida need müütilised 10 000 sammu päevas, mida soovitavad terviseeksperdid, vaid jälgida ka kõndimise tempot. Kui harrastad kiirkõndi, võib see pikendada eluiga. See annab elule aastaid juurde ja lisab ka aastatele elu ehk tõstab elukvaliteeti.

Missuguse tempoga kõndida?

Soovitatav kiirus on 5 kuni 7 km tunnis ehk 1 kilomeetri peaks läbima 8,5 kuni 12 minutiga. Kiiruse valik sõltub igaühe füüsilisest vormist: sportlikumad võivad valida kohe kiirema tempo kui istuva eluviisiga inimesed. Vali selline kiirus, et tunned, kuidas pulss tõuseb, kuid suudad kaaslasega veel rääkida, ilma et peaksid juttu katkestama. Kõnni kiiresti, aga nii, et sa veel ei jookse. Kel on pulsikell, saab jälgida, et pulss oleks 70-80% lubatud maksimumpulsist.

Miks on kiire kõnd hea?

Kiire kõnd parandab aeroobset võimekust, aitab korras hoida vererõhku ja vähendab südame-veresoonkonna haiguste ohtu. Kiire kõnd aitab langetada kaalu, tugevdada luid ja ennetada luuhõrenemist, samuti tugevdada liigeseid ja organismi vastupanuvõimet.

Arvatakse, et füüsiline aktiivsus vähendab ka riski haigestuda närvisüsteemi haigustesse, näiteks 70-80 aastastel, kes on jäänud füüsiliselt aktiivseks, on 40% väiksem risk haigestuda Alzheimeri tõppe. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis