(Joana Croft / Freeimages)

Suures ärevuses inimene tunneb enamasti südamekloppimist. Ta võib tunda ka valu ja ebamugavustunnet rinnus.

Tihtipeale tullaksegi just selliste vaevustega südamearsti juurde, räägib portaalis kodus.ee südamearst Arvo Mesikepp. Kui uuringutega selgub, et südamehaigust ei ole, siis enamikul inimestel ärevus väheneb, kuid kahjuks mitte kõigil.

Sageli polegi põhjuseks üks haigus või häire: ärevusega inimesel on tavaliselt ka tugevad uinumisraskused (ja unehäired), liighigistamine, õhupuudustunne (ka lämbumistunne), suukuivus, neelamisraskused, iiveldus, värinad, pearinglus, külma- ja kuumahood, lihasepinged ning muud probleemid. 

Alati tuleb arvestada sedagi, et ärevushäired võivad tekkida ka rasketest südamehaigustest, eelkõige südameinfarkti põdejatel. Kuna äge haigus tuleb ootamatult, rikub tervise pikaks ajaks ja muudab tulevikuplaane, siis tekivadki nii masendus kui ka ärevus. 

Jaga artiklit

13 kommentaari

J
Juhei  /   11:36, 28. juuni 2018
Kovi juues peksev süda on sama sündroom Kui vastiku pilguga teist vaadates
E
Einoh  /   10:06, 27. juuni 2018
Mina ei lugenud küll pealkirjale vastavat vastust välja. Kahjuks. Kui teete teisest artiklist kokkuvõtte oma lehte siis palun arusaadavalt ja selgelt viia pealkiri sisuga kokku. Ahjaa ja siis kindlasti tehke tasuliseks!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis